Laupäev

Sõnasin eile just kui ära, et tahaks palju ja kaua magada. Kõigepealt ei saanud ma eile üldse magama. Kell tiksus kümme, siis kesköö, siis juba kaks.. siis neli, siis kuus.. Ma olin ikka üleval. Kuue ajal lõpuks hakkasin tundma, et ooo, uni vist tuleb. Natuke enne seitset jäin magama ehk peaaegu 24 tundi järjest üleval. Kena lugu.

Magasin esialgu ainul kella kümneni, maja konditsioneeriga oli mingi jama, mu tuba oli megapalav, mina läbimärg ning sedasi ei saanud kohe kuidagi magada. Niisiis tegin akna lahti, panin oma puhuri tööle, sain kinnitust faktile, et ma olen jälle üksi kodus ning läksin magama tagasi. Lõplikult ärkasin veidi enne kella kahte. Mõnus režiim.

Rääkisime empsiga juttu ning järsku tuli pähe mõte, et tavai, SHOPPAMA! Ja ausalt, ma teen siin muud ka kui shoppan. Läksin siis Premium Outletsi, mis teadupärast mu lemmik kaubanduskeskus siin on, imeilusad asjad ja hinnad ja nii tore kõik.

Premium Outleti keskväljak

Esimeseks astusin ma sisse Hilfigeri poodi, kus ma pildistasin pea kõik asjad üles, mis seal olid. Teiseks, läksin söögiosasse, et hommikust süüa ning pärast pikka mõtlemist otsustasin Subway kasuks ja tegin endale maitsva võileiva. Tuleb tunnistada, et täna oli täitsa tsill, ei mingit probleemi keelega, ludinal tuli kogu tekst. Kõik küsimused, kõik vastused, no super.

Sõin siis oma hommikusöögi ära ning läksin Hilfigerisse tagasi, kust väljusin suure koti ja veidi vaesemana. Mõtlesin, et lähen uurin pakkumist, mida enne nägin, mis pakkus tasuta kõrvaauke. Poole tee peal selgus, et ei, ikka peab Hilfigerisse tagasi minema ja veel tunni seal olema ning veel vaesemana väljuma.

Teine kord oli juba päris naljakas, sest seal millegi pärast olid ainult meessoost teenindajad ning ma juba liikusin kassa juurde, üks mees läks ruttu kassasse, kuid selgus, et üks asi jäi võtmata, seega pöörasin otsa ringi ja kohe läks noormees ka kassast ära. Kui siis asi käes ja uuesti kassasse läksin, jooksis noormees kohe sinna. Teenindas mind, küsis selle mulle nii närvidele käiva küsimuse, kuidas mul läheb ja ma ohkasin ning ütlesin nagu inglise keele tunnis, silp haaval: "I-am-good, thank-you and how-are-you?"

Vahemärkusena siis, et minu jaoks natuke võõras vastata I'm good, sest koolis õpetati ikka I'm fine vastama. Ameeriklased ei ütle I'm fine, no pole kordagi kuulnud, et ütleks..

Igal juhul siis see noormees küsis, et kellele ma riideid ostan, sest mul oli hunnik meesteriideid ning uuris, kust ma tulen, sest mul oli võõras pangakaart ning jagas mulle mingeid sooduskuponge ja küsis meiliaadressi ja kui ma olin ära kirjutanud selle, aga ei leidnud veel OK nuppu, siis ta keeras selle ekraani enda poole, muigas ja näitas, kus nupp on. Sain allkirja ka kirjutada väriseva käega, haha, polnud ammu pidanud seda enam kirjutama, ei mäletanudki, kuidas see käib.

Lõpuks siis olin nii väsinud sellest shoppamisest, et ei viitsinudki kõrvaauke tegema minna, äkki siis homme või üldse millalgi hiljem. Sõitsin poest kõigepealt korraks koju, sest jätsin enne Brutuse õue ning tal oli söögiaeg ka. Söötsin ta ära, panin tuppa ning läksin minema. Eesmärgiga küll postkontor leida, aga seda ma jälle ei leidnud ning avastasin end hoopis ühe uue poe eest. Meijer nimeks. Otsustasin sisse minna ning minu WOOOOWW emotsioon. Superlahe!

Muidugi, kui mul on liiga palju vaba aega ning mind on lastud suurde poodi, siis mida ma teen? Jaa, ma shoppan. Mul oli terve käru täis asju, mida ma siis proovima hakkasin, õnneks mulle peaaegu ükski asi ei meeldinud. Mõni meeldis, mõni jäi ostmata. Siin müüakse meeletult palju karvaseid pusasid ja need on nii head ja nii soojad ja nii mõnusad.. Aga ma ootan Black Friday (ehk tänupüha järgse ostuöö) ära, äkki saab Hilfigerist ka selle hinna kuidagi 88 dollari pealt alla poole. Sest no kui mul on valida, kas firmakas 88 dollarit või suvapoest 40 dollarit, siis ma ikka loodan esimese peale. Ja Hilfigeris oli ilusamat värvi ka.

Mõne asja ikka ostsin, õnneks mitte päris ebavajalikke asju. Näiteks ühed püksid ma olin kahel eelmisel korral juba ostmata jätnud, täna siis ostsin ära, sest praegu on mul kõik püksid valged-helehallid või muudmoodi väga heledad ning ma ei jaksa neid enam pesta, lastega on ikka palju mökerdamist. Niisiis, soetasin ühed mustad juurde, saab vast hakkama.

Leidsin ka Saksamaa osakonna, kust leidsin Kinderi šokolaadi ja esimese hooga hakkas süda nii kiirelt põksuma, et JAA MA SAAN ŠOKOLAADI ja siis nägin hinda, et pea kolm ja pool dollarit.. Mis te arvate, lähete äkki seenele?

Päris mitmed asjad tuttavad

Kuna mul oli värske söögi isu, mitte mingi võileib või mõni muu ahjus tehtav toit ei läinud üldse peale, otsustasin, et tuleb, mis tuleb, aga mina teen täna Caesari salatit. Leidsin selles HIIGELSUURES poes üles saiakrutoonid, salatikastme ja salati ka ning tee, mis tahad, no pole juustu. Nüüd ma muidugi sain teada kohalikelt, mismoodi seda juustu siin müüakse ja kus osakonnas. Mõtlesin,et no ma võin kanast loobuda (sest ma ei viitsinud kokkama hakata), aga juustu on vaja. Tuuslasin terve poe läbi, lõpuks leidsin ma osakonna, kus toidud veel rohkem valmis tehtud.

Et noh, kui mul on pakk saiakrutoonidega, salatiga, juustuga, sega ainult kokku, siis see on peaaegu valmis tehtud. Aga ma leidsin paki, kus oli salat, juust, saiad ja KANA ka. Ainult kastet ei olnud. Võtsin selle karbi ja kastme ja olingi väga väga rõõmus. Kuna selles poes oli eraldi mingi Fresh Market ehk värskete asjade osakond, leidsin ma sealt veel omale puuvilju (maasikas-mustikas-murakas-vaarikas ning maasikas-ananass) ning kuigi need asjad maksid nii vastikult palju, tuleb leppida. Ameerikas on värsked asjad kallid. Ja tegelikult, kallis on see, kes kaela ümbert kinni hoiab, kõik muu on ostetav, nagu mu isa armastab öelda.

Lõpuks jõudsin ma koju poole üheksa ajal. Jah.. viis ja pool tundi lihtsalt mööda poode.

Sõita oli mõnus, ma juba sõidan siin ka suhteliselt automaatselt. Isegi ühes kohas, kus GPS mind järjekindlalt tahtis kiirteele saata, keerasin mina teise kohta ja jõudsin koju vähe paremini. Tabasin end isegi mõttelt, et nalja saab nende lubade tegemisega, sest olles teise au-pairi kogemust lugenud, kus ta põhimõtteliselt käte valesti hoidmise eest uuesti eksamile pidi minema, siis edu mulle, mul on üks käsi vapsee süles tavaliselt. Koduteel üritasin siis niimoodi hoida, nagu autokoolis õpetati, ajas ennastki naerma.. keegi ei sõida ju nii..

Koduteel märkasin imeilusat punast taevast ka, kahjuks pildile nii hästi ei jäänud ning avastasin ühe eriti laheda sildi. Kõik ei saa sellest aru, ainult seltskonda kuuluvad inimesed saavad, aga minu meelest oli see nii naljakas, et "Kristo kodud ja Schmidtid ehitavad.. " Hahahaha..

Minu pere oli täna ära, käis jumal teab kus ning me olime Brutusega kahekesi. Ta muidugi ronis kohe mu voodisse magama ning ootasime siin siis teisi koju. Poole üheteistkümne ajal nad saabusid ka, rääkisime kaks sõna juttu ning nüüd mul väike filmiõhtu ja siis ka magama.

Toitun asjalikest asjadest ka..

Ahjaa, aitäh mu suuremale vennale, tänu kellele ma ei pidanudki Harry Potteri filmi ostma minema. Haha! Nüüd on see ka vaadatud ja hea on olla.

Panime Liisiga (teine Eesti tüdruk, kes au-pair Virginias) paika väikse puhkuseplaani mu sünnipäeva ümber (või vähemalt kevadel) ning kauplesin endale ka juba jõulukingi. Superluks! Love her.