Kuna täna oli vaba päev, ei saa siit ka mingit eriti sisukat blogi. Päev lihtsalt ei olnud sisukas. Eile olin jube hoos oma vaba päevaga, jälle magama ei läinud ja hommikul ärkasin pärast 4 tundi und. Mu iga päevane traditsioon on emps, kes alati tööle saabudes natuke mu peale karjub, miks ma jälle ei maga. Haha!
Hommikul siis panin riidesse ja sõitsin Frozen Yogurt Bari, mis oli kinni, seega textisin kiirelt Paulale ning me vahetasime asukohta, läksime Panera Breadi. Kuna ma olin valmistunud suure hunniku jogurtisöömiseks ega olnud hommikuks midagi söönud, oli mul kõht tühi ja tahtsin palju süüa, aga värsket. Niisiis tellisin salati. Huvitav küll, mis salati, haahaa.
Paula tellis omale mingi suure sooja ahjuvõileiva, see oli reaalselt suur ikka ja Christin tellis pudru, mis oli täiesti maitsetu, ta oli jube närvis. Lõpuks tellis endale ka võileiva. Kokkusaamine oli väga väga lõbus, Christin on parajalt humoorikas tüdruk ning Paula on nii siiras ja nii armas. Me Christiniga rääkisime poliitikast, kuidagi tuli jutuks kolmas maailmasõda ja sealt edasi juba Euroopa Liitu ja Paula küsis, kes meie arvates on Euroopas parim riik nii-öelda ja meie arvamused Christiniga läksid lahku, niisiis meil oli väga tuline vestlus, kumb siis ikka on parem, kas Norra või Saksamaa.
Pärast rääkisime veel üldse maailmas ja mõjuvõimsatest inimestest ja üritasime Paulale seletada, kus asub Eesti ja kus Tšehhi. Gruusiast rääkisime ka, Paula ütles, et ta pole iialgi siukest riiginime kuulnud. Mina sain siis oma suurepäraste geograafia teadmistega jälle hiilata ja seletasin, kus on. Uskumatu ikka, kuidas mõned teadmised lihtsalt jäävad, pole ammu ise maailmakaardil riike vaadanud, aga kui keegi mingi riigi kohta küsib, võin une pealt lugeda, kus miski on või mis selle ümber on. Tundub, et vanaisa ikka tegi head tööd minuga.
Hommikusöök lõppes meil umbes 11 ajal, sest erinevalt minust ja Paulast ei olnud Christinil dayoff ja ta pidi tööle minema. Mina mõtlesin alguses koju minna, aga siis tuli meelde, et ühed saapad ju ootavad mind. Läksin poodi, sain infarkti - polnud ei saapaid ega minu suurust ega midagi. Läksin siis nukralt müüjalt küsima, et kas need on tõesti ära ostetud ja tuli välja, et keegi pani need kinni, aga see aeg oli juba üle läinud ja müüja ütles, et kui ma need ära ostan, siis ta annab mulle ja teeb näo, et ta ei tea midagi. Hahaha, nii armas.
Maksmisel selgus tõsiasi, et mu kaart ei tööta. Lihtsalt ei lugenud ära. Mingi päev Targetis oli ka sama jama, aga siis müüja kasutas teist kaardi terminali ja seal töötas. Saapapoes aga ei saanudki tööle. Müüja siis juba oli ka kurb, et kas ei saagi saapaid osta, kui mul järsku meenus, et mul on üks kaart veel kaasas. Või vähemalt peaks olema. Käed värisesid täiesti, kui otsisin ja õnneks oli olemas. Huhh.. Süda vajus juba saapasäärde ja seda kõige otsesemas tähenduses.
Saapad käes, rõõmsalt koju. Kodus olid endiselt koristajad ja mu perekonda ei kuskil. Lootusetu. Mingi hetk mu pere ikka tuli, sain hunniku pakke (ei kujuta ette ka, kust nad need välja võlusid, haha) ning vaatasin ära veidi eesti keelseid saateid, et ikka keel meeles püsiks ning jutustasin skaibis Kristoga ja Sikuga ka. Veidi hiljem vajusin ära ja jäin magama. Panin endale igaks juhuks äratuskella, et päris hommikuni ei magaks ja ilmselt kui poleks pannud, olekski hommikuni maganud. Huh, armastan seda režiimi, mis mul on.
Õhtul siis oli väike ja väga vaikne õhtusöök, sest Evie oli lambist diivanil ära vajunud ja ma üritasin hästi vaikselt teha, et teda mitte äratada. Amee veel ütles, et ta oli 2 minutit enne Evielt küsinud, kas lähme magama ja Evie ütles, et ta pole väsinud. Haha.
Televiisorist üritasin X-factorit näha, aga no siin ei ole mitte midagi ebakindlamat kui telekava. Kui ikka on presidendi kõne, siis on presidendi kõne või kui on oluline pesapallimäng, siis on pesapallimäng ja absoluutselt mitte kedagi ei huvita, et Sina oled ammu valmis vaatama x-factorit. Niisiis, nägin ma seda umbes tunnikese kõikidega segaste saadete vahele, mis tähendas kahe erineva saate näitamist, pesapalli näitamist ning siis vahele x-factorit. No väga keeruline. Lõpuks tuli silt "Saade läheb kordusele teisipäeval." Haha, hästi panete. Lülitasin ümber ABCfamily kanalile ja vaatasin jälle ööni filmi, Harry Potter ruulib, jajaja.
Ja nüüd sups-sups magama, homme maraton tööpäev.
Hommikul siis panin riidesse ja sõitsin Frozen Yogurt Bari, mis oli kinni, seega textisin kiirelt Paulale ning me vahetasime asukohta, läksime Panera Breadi. Kuna ma olin valmistunud suure hunniku jogurtisöömiseks ega olnud hommikuks midagi söönud, oli mul kõht tühi ja tahtsin palju süüa, aga värsket. Niisiis tellisin salati. Huvitav küll, mis salati, haahaa.
Paula tellis omale mingi suure sooja ahjuvõileiva, see oli reaalselt suur ikka ja Christin tellis pudru, mis oli täiesti maitsetu, ta oli jube närvis. Lõpuks tellis endale ka võileiva. Kokkusaamine oli väga väga lõbus, Christin on parajalt humoorikas tüdruk ning Paula on nii siiras ja nii armas. Me Christiniga rääkisime poliitikast, kuidagi tuli jutuks kolmas maailmasõda ja sealt edasi juba Euroopa Liitu ja Paula küsis, kes meie arvates on Euroopas parim riik nii-öelda ja meie arvamused Christiniga läksid lahku, niisiis meil oli väga tuline vestlus, kumb siis ikka on parem, kas Norra või Saksamaa.
Pärast rääkisime veel üldse maailmas ja mõjuvõimsatest inimestest ja üritasime Paulale seletada, kus asub Eesti ja kus Tšehhi. Gruusiast rääkisime ka, Paula ütles, et ta pole iialgi siukest riiginime kuulnud. Mina sain siis oma suurepäraste geograafia teadmistega jälle hiilata ja seletasin, kus on. Uskumatu ikka, kuidas mõned teadmised lihtsalt jäävad, pole ammu ise maailmakaardil riike vaadanud, aga kui keegi mingi riigi kohta küsib, võin une pealt lugeda, kus miski on või mis selle ümber on. Tundub, et vanaisa ikka tegi head tööd minuga.
Hommikusöök lõppes meil umbes 11 ajal, sest erinevalt minust ja Paulast ei olnud Christinil dayoff ja ta pidi tööle minema. Mina mõtlesin alguses koju minna, aga siis tuli meelde, et ühed saapad ju ootavad mind. Läksin poodi, sain infarkti - polnud ei saapaid ega minu suurust ega midagi. Läksin siis nukralt müüjalt küsima, et kas need on tõesti ära ostetud ja tuli välja, et keegi pani need kinni, aga see aeg oli juba üle läinud ja müüja ütles, et kui ma need ära ostan, siis ta annab mulle ja teeb näo, et ta ei tea midagi. Hahaha, nii armas.
Maksmisel selgus tõsiasi, et mu kaart ei tööta. Lihtsalt ei lugenud ära. Mingi päev Targetis oli ka sama jama, aga siis müüja kasutas teist kaardi terminali ja seal töötas. Saapapoes aga ei saanudki tööle. Müüja siis juba oli ka kurb, et kas ei saagi saapaid osta, kui mul järsku meenus, et mul on üks kaart veel kaasas. Või vähemalt peaks olema. Käed värisesid täiesti, kui otsisin ja õnneks oli olemas. Huhh.. Süda vajus juba saapasäärde ja seda kõige otsesemas tähenduses.
Saapad käes, rõõmsalt koju. Kodus olid endiselt koristajad ja mu perekonda ei kuskil. Lootusetu. Mingi hetk mu pere ikka tuli, sain hunniku pakke (ei kujuta ette ka, kust nad need välja võlusid, haha) ning vaatasin ära veidi eesti keelseid saateid, et ikka keel meeles püsiks ning jutustasin skaibis Kristoga ja Sikuga ka. Veidi hiljem vajusin ära ja jäin magama. Panin endale igaks juhuks äratuskella, et päris hommikuni ei magaks ja ilmselt kui poleks pannud, olekski hommikuni maganud. Huh, armastan seda režiimi, mis mul on.
Õhtul siis oli väike ja väga vaikne õhtusöök, sest Evie oli lambist diivanil ära vajunud ja ma üritasin hästi vaikselt teha, et teda mitte äratada. Amee veel ütles, et ta oli 2 minutit enne Evielt küsinud, kas lähme magama ja Evie ütles, et ta pole väsinud. Haha.
Televiisorist üritasin X-factorit näha, aga no siin ei ole mitte midagi ebakindlamat kui telekava. Kui ikka on presidendi kõne, siis on presidendi kõne või kui on oluline pesapallimäng, siis on pesapallimäng ja absoluutselt mitte kedagi ei huvita, et Sina oled ammu valmis vaatama x-factorit. Niisiis, nägin ma seda umbes tunnikese kõikidega segaste saadete vahele, mis tähendas kahe erineva saate näitamist, pesapalli näitamist ning siis vahele x-factorit. No väga keeruline. Lõpuks tuli silt "Saade läheb kordusele teisipäeval." Haha, hästi panete. Lülitasin ümber ABCfamily kanalile ja vaatasin jälle ööni filmi, Harry Potter ruulib, jajaja.
 |
| Minu numbrimärk koos Bengalsiga |
 |
| Täiesti normaalne ju dressid, tossud ja käekott, hehee, only in America. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar