Eilne päev ei läinudki eriti asjalikumaks, lebotasin terve päeva voodis maha. Poole seitsme ajal kohtusime Zuriga Subways, rääkisime juttu ja ta karjus mu peale 30 minutit. Minu meelest on nii tore, kui sõbrad on nii ausad ja kõik välja ütlevad, mis asjast mõtlevad. Ema ka karjus mu peale eile, ütles, et ma olen segi läinud. Haha.
Pärast söömist käisin poes, läksin niiti ja nõela ostma ja ainus, mida ma ei ostnud, olid muidugi niit ja nõel. Puuvilju tegelikult tahtsin ka, nii, et üks asi läks õigesti. Lisaks sain siis mingid uued piparmündiküpsised ja valged oreo küpsised, mida nüüd tuleb siin ikka tikutulega otsida, enamikes poodides ei ole. M&M kommid on igalt poolt kadunud, need jõulueri omad, piparmündiga. Nii kurb. Ja proovisin ühe kirsipiruka ära, aga see oli päris jube. Teist korda ei ostaks.
Õhtu möödus lõbusalt, tegime Michaelaga 90ndate diskot, otsisime kõige lahedamaid laule ja siis jagasime neid ja tantsisime Skype vahendusel. Väga lõbus. Ahjaa, suurkoristuse toas tegin ka. Jälle. Hullult meeldib koristada ikka. Kui hakkasin siis oma ära visatud asjadega kotte prügikasti viima, selgus, et need olid õue pandud, prügiauto tuli ja siis ma olin nagu väike varas, jooksin õue, viskasin kotid ära ja ruttu ruttu tuppa tagasi. Tutvusin eile veel ka kahe uue tüdrukuga, kes tulid. Joanna on Rootsist ja elab Madelene peres nüüd, mistõttu tuleb tunnistada, on natukene raske temaga suhelda, kuidagi nii imelik oleks sinna majja näiteks uuesti minna, kui Madelenet seal enam ei ole. Teine tüdruk on Lidia, tema on Saksamaalt, ja tema pere on programmis uus, ta nende esimene au-pair. Kuna meil laupäeval meeting on, saame nendega ka kohe tuttavaks.
Täna hommikul olin maailma jaoks täiesti kadunud. Arvuti oli väljas, telefonist kõik süsteemid välja lülitatud. Ja magasin poole kaheni. Pärast mitut ööd viie tunnist und, pidi kuskilt see 12+ tunnine uni ju ka tulema. Täitsa lõpp kui hea.. Päev oli vaba jälle tööst, sisustasin selle Killu ja Alvariga rääkimisega, Allariga sai ka räägitud ja lumes jooksmas sai ka käidud. Pärast oli hea läbimärg olla, ei tea, kas veekindlaid tosse tehakse ka, haha. Õhtul nägin ka ära, mis mööbeldamine meie majas toimus, aga las see praegu jääb saladuseks.
Kuna kuupäev on 2.jaanuar, siis saan rõõmuga öelda, et 4 kuud siin peres elamisest on täis. Ma olen jätkuvalt rahul. Nagu mulle meelde tuletati, siis esimeses peres olnud rematchi vestluse käigus öeldi mulle, et kes teab, äkki leian suure majaga ja oma autoga ning vähemate lastega pere, kes mind armastama hakkavad. Asjad asjadeks, aga lapsed on mul küll parimad ning minu hostvanemad on klass omaette. See kõrgem klass.
Pere käis täna frozen jogurtit söömas ja kui nad koju tulid, olin veidi lastega ning Evie küsis, kas minu linnas on frozen jogurtit. Küsisin siis, kas Eestis? Vastas jah. Ütlesin, et nii head ei ole ja sellepärast ma Ameerikat armastangi.
Eelmises blogis tekitas segadust ka Matthewist ja tema sõbrast pandud pilt, et kumb siis ikkagi oli Matthew, nii, et ma siis panen tema pildi üksinda siia. Haha.
Pärast söömist käisin poes, läksin niiti ja nõela ostma ja ainus, mida ma ei ostnud, olid muidugi niit ja nõel. Puuvilju tegelikult tahtsin ka, nii, et üks asi läks õigesti. Lisaks sain siis mingid uued piparmündiküpsised ja valged oreo küpsised, mida nüüd tuleb siin ikka tikutulega otsida, enamikes poodides ei ole. M&M kommid on igalt poolt kadunud, need jõulueri omad, piparmündiga. Nii kurb. Ja proovisin ühe kirsipiruka ära, aga see oli päris jube. Teist korda ei ostaks.
 |
| Minu poesaak |
Täna hommikul olin maailma jaoks täiesti kadunud. Arvuti oli väljas, telefonist kõik süsteemid välja lülitatud. Ja magasin poole kaheni. Pärast mitut ööd viie tunnist und, pidi kuskilt see 12+ tunnine uni ju ka tulema. Täitsa lõpp kui hea.. Päev oli vaba jälle tööst, sisustasin selle Killu ja Alvariga rääkimisega, Allariga sai ka räägitud ja lumes jooksmas sai ka käidud. Pärast oli hea läbimärg olla, ei tea, kas veekindlaid tosse tehakse ka, haha. Õhtul nägin ka ära, mis mööbeldamine meie majas toimus, aga las see praegu jääb saladuseks.
Kuna kuupäev on 2.jaanuar, siis saan rõõmuga öelda, et 4 kuud siin peres elamisest on täis. Ma olen jätkuvalt rahul. Nagu mulle meelde tuletati, siis esimeses peres olnud rematchi vestluse käigus öeldi mulle, et kes teab, äkki leian suure majaga ja oma autoga ning vähemate lastega pere, kes mind armastama hakkavad. Asjad asjadeks, aga lapsed on mul küll parimad ning minu hostvanemad on klass omaette. See kõrgem klass.
Pere käis täna frozen jogurtit söömas ja kui nad koju tulid, olin veidi lastega ning Evie küsis, kas minu linnas on frozen jogurtit. Küsisin siis, kas Eestis? Vastas jah. Ütlesin, et nii head ei ole ja sellepärast ma Ameerikat armastangi.
Eelmises blogis tekitas segadust ka Matthewist ja tema sõbrast pandud pilt, et kumb siis ikkagi oli Matthew, nii, et ma siis panen tema pildi üksinda siia. Haha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar