Reede öösel läksin lõpuks pärast Andre korduvat õiendamist, kaua ma üleval olen, kell neli magama. Hommikul avastasin, et käekella pole käe peal. Tavaliselt vaatan esimese asjana sealt kella ja siis otsustan, kas liigutan ennast või mitte. Täna pidin kella vaatamiseks ennast liigutama. Kell oli veerand üks. Lebotasin veidi veel, lõpuks vist ühe ajal sain kuidagi voodist välja.
Päev möödus üsna mõnusalt, sai erinevate sõpradega räägitud ning panime Joannaga õhtuks plaani paika. Kella kuue ajal alustasin tööd. Alguses oli Adam veel all ja Brutust sisse lastes hoidis ta ust no nii kaua lahti, et mul hakkas jumala külm.
Gerli: Adam, it's cold, you know? (-Adam, suht külm on, tead vä?)
Adam: Ahh come on, you are from Estonia.. (-Ah ole nüüd, Sa oled Eestist..)
Niimoodi siis tehakse minu rahvuse üle nalja siin. Haha. Ausalt öeldes avastasin pärast, et väljas oligi miinus kuus kraadi. Hästi normaalne. Ma ei julge enam kunagi niimoodi kodust välja minna, et ma ei vaata, palju temperatuur on, olen olnud paksude riietega soojal päeval ja külmal päeval puhta ilma jopeta, seega korralikult kõrvetada saanud juba. Haha.
Lastega tegime väikse õhtuoote, mina sõin, nemad sõid ning siis hetke ajendil mõtlesin, et läheks poodi nendega, ostaks õhtuks asju ning neile jubedalt meeldib autoga ka sõita. Nali enne kui kodust välja saime.
Evie: Gerli, I need my shoes. (-Gerli, mul on oma jalanõusid vaja)
Gerli: Jep, go and take them. (-Jep, mine ja võta need)
Evie: Please you have to bring them. (-Palun sina pead need tooma.)
Gerli: Excuse me? Why me? (-Kuidas palun? Miks mina?)
Evie: My hands are sooooo tired. (-Mu käed on niiiiiii väsinud)
Käisime siis Krogeris, üritasin kuidagi ikka nii, et laste soovidele järgi ei annaks, aga lõpuks ühed küpsised nurusid minult välja. Evie küsis sinise glasuuriga. Ma olin väga kahtleval seisukohal, sest no kui palju tervislikkust saab olla SINISES küpsises? Küsisin, kas ema on kunagi siniseid ostnud (sest ma olen mingeid taoliseid meil kodus ka näinud). Evie ütles, et ei ole. No selge, siis mina ka ei osta, mina ei taha paha au-pair olla. Lõpuks jõudsime juba roosades kokkuleppele, aga nägime siis roosa-kollaseid-rohelisi ühes pakis ja noh, võtsime siis need. Nii palju jamamist küpsistega. Sellega seoses tuli meelde, kuidas kõik eestlased viimasel nädalal küpsisekooki tegid ja mulle isu peale ajasid...
Poest saime täiesti edukalt minema, koju tagasi, väike küpsisering ning siis tuli Joanna juba külla. Tegime lastele vannitiiru ära, kusjuures see oli täna ekstramärg kogemus. Eviel oli mingi eputamisetuur peal Joanna ees ja nii ta pritsis vett igale poole ja toppis Graemele vahtu pähe ja suhu ja silma. Oeeehhh. Pole pidanud teda kunagi nii palju vannis keelama. Lõpuks siis olid mõlemad jõmmid puhtad, pidžaamades, mängisime veel veidi ja panin nad magama. Evie korraldas minidraama, millegi pärast teeb ta seda iga kord, kui vanemaid kodus pole, aga lõpp hea kõik hea.
Kui lapsed magama olid pandud, kaklesime veidi tehnikaga, kuidagi ei saanud heli-pilti arvuti ja kodukino süsteemiga klappima, lõpuks leppisime siis teise arvutiga, sest minu oma oli liiga väike ja vaikne, et sealt mingit asja vaadata.
Ahjaa, ma avastasin täna, et mu mikrolaineahjul on programm "popcorn." Seal pole sekundeid ega mitte midagi, mingi sensor cooking, ja küpsetaski popcorni täitsa valmis. Wow. Ma jätkuvalt üllatun siin.
Põhjus, miks me Joannaga täna üldse kokku saime, oli eurovisioon. Nimelt teatavasti oli Eesti Laulul täna esimene poolfinaal ja Rootsi Melodifestivalenil oli teine misiganesfinaal. Neil on mingi sada saadet. Seega me vaatasime mõlemad ära.
Eesti Laulu vaatasime esimesena ja Joanna andis oma hinnangu ja kõrged punktid Grete Paiale ja Elina Bornile. Olgu mainitud, et Joanna on sama jõhker eurovisiooni fänn nagu mina. Seega, tuleb tunnistada, et ta pani ju päris täppi, mõlemad lood on meil finaalis ka. Minu lemmikud lisaks selles poolfinaalis olid Rosanna ja Anisa. Nemad kumbki edasi ei saanud. Ainus, mis mind lohutas, oli see, et mu lemmiklaul sel aastal on teisel poolfinaalis. Ma ei tea.. Winny Puhh? Kõrsikud? Oeh jah. Otsime ju ikka Eesti Laulu, milleks mõelda, et Eurovisioonile peab ka keegi minema.. (see oli suur suur suur sarkasm).
Muidu üldine arvamus meie Eesti Laulust oli Joannal pigem kesine, et kas nii väike ongi ja kas sellised laulud ongi? Mina alguses mõtlesin, et eino, jah, et ongi poolfinaalid lebod ja siis finaal on suur kontsert. Kusjuures mõndade laulude juures oli Joanna lihtsalt suu ammuli ja mina üritasin oma nägu peita, et ei ole võimalik.. sellised laulud, appi appi.
Olgu, järgmiseks siis vaatasime ära Rootsi Melodifestivaleni. Mul jäi suu lahti juba siis, kui see hakkas. Saate aru, nende üks veerandfinaal võimisiganes on sama suur kui meie korraldatud Eurovisioon. Ja see oli väike, toimus a la meie mõistes Pärnus, Stockholmi ja Götenburgi "misiganes"finaalsaated pidid veel suuremad olema. Appi. Okei, väga normaalne. Rootslastel on 4 saadet, igas saates on 8 laulu, igast saatest saab 2 tükki edasi ja siis on viies saade, kus võistlevad 8 laulu, kes eelvoorudes said "teise võimaluse" ja sealt valitakse veel kaks ning siis kuues saade on finaal 10 lauluga, kus nad endale Eurovisiooni laulu valivad. Minu süda jäi kohe esimese laulu juurde, appi kui lahe laul, kui lahe kutt, kui lahedad tantsijad. Joannaga koos panime eurovisiooni teadjatena paika, et see laul peab kindlalt finaalis olema..
Katastroof oli see, mis järgnes.. Öeldi järjest 4 nime, kelle vahel uus hääletus tuleb. Viienda nime ootamisel näidati järgi jäänud nelja osalejat, üks nendest pidi veel edasi hääletamisele minema. See lugu selle viie seas ei olnud. APPI! Mul oli tegelikult ka selline tunne, et ma hakkan nutma. Edasi said mingid siuksed vennad, et oehh.. Ühed (kes tegelikult olid päris lahedad) olid meessoost versioon eelmise aasta Venemaa "paartii foor eveerriboodi" mutikestest. Ja mõnest muust ei hakka rääkimagi. Hiljem kui video youtubest üles otsisin, oli seal hulgi kommentaare, et halloo Rootsi, teil oli kolm head laulu, mida eurovisioonile saata ja te ei saada neist ühtegi isegi mitte finaali?? Hea, et ma ainsana pettunud pole.
Pärast saadete vaatamist ja pettumusest üle saamist vaatasime veel youtubest videosid Eurovisiooni võitjatest, Rootsi eelmise aasta laulust ning Ott Leplandist. Ahjaa, Eesti võidulaulu vaatasime ka ära, sest seda Joanna ei teadnud. Lisaks näitas Joanna neid kahte laulu, kes eelmisel nädalal nende eelvoorust edasi said. Oeh ma ei tea, ma ikka nii pettunud, nagu endale oleks eurolugu valinud. Ja kuna ma ilmselt nüüd olen nii mõnegi mõtlema pannud, mis lugu see siis nüüd oli, mis mul nii hinges on, siis ma panen selle video siia ka.
Joanna läks pärast keskööd koju, mina juba eurovisiooni meeleolus siis kuulasin-vaatasin veel videoid ja jään rõõmsalt ootama järgmist nädalavahetust, mis äkki toob rõõmsamad toonid Eurovisiooni ridades.
Päev möödus üsna mõnusalt, sai erinevate sõpradega räägitud ning panime Joannaga õhtuks plaani paika. Kella kuue ajal alustasin tööd. Alguses oli Adam veel all ja Brutust sisse lastes hoidis ta ust no nii kaua lahti, et mul hakkas jumala külm.
Gerli: Adam, it's cold, you know? (-Adam, suht külm on, tead vä?)
Adam: Ahh come on, you are from Estonia.. (-Ah ole nüüd, Sa oled Eestist..)
Niimoodi siis tehakse minu rahvuse üle nalja siin. Haha. Ausalt öeldes avastasin pärast, et väljas oligi miinus kuus kraadi. Hästi normaalne. Ma ei julge enam kunagi niimoodi kodust välja minna, et ma ei vaata, palju temperatuur on, olen olnud paksude riietega soojal päeval ja külmal päeval puhta ilma jopeta, seega korralikult kõrvetada saanud juba. Haha.
Lastega tegime väikse õhtuoote, mina sõin, nemad sõid ning siis hetke ajendil mõtlesin, et läheks poodi nendega, ostaks õhtuks asju ning neile jubedalt meeldib autoga ka sõita. Nali enne kui kodust välja saime.
Evie: Gerli, I need my shoes. (-Gerli, mul on oma jalanõusid vaja)
Gerli: Jep, go and take them. (-Jep, mine ja võta need)
Evie: Please you have to bring them. (-Palun sina pead need tooma.)
Gerli: Excuse me? Why me? (-Kuidas palun? Miks mina?)
Evie: My hands are sooooo tired. (-Mu käed on niiiiiii väsinud)
Käisime siis Krogeris, üritasin kuidagi ikka nii, et laste soovidele järgi ei annaks, aga lõpuks ühed küpsised nurusid minult välja. Evie küsis sinise glasuuriga. Ma olin väga kahtleval seisukohal, sest no kui palju tervislikkust saab olla SINISES küpsises? Küsisin, kas ema on kunagi siniseid ostnud (sest ma olen mingeid taoliseid meil kodus ka näinud). Evie ütles, et ei ole. No selge, siis mina ka ei osta, mina ei taha paha au-pair olla. Lõpuks jõudsime juba roosades kokkuleppele, aga nägime siis roosa-kollaseid-rohelisi ühes pakis ja noh, võtsime siis need. Nii palju jamamist küpsistega. Sellega seoses tuli meelde, kuidas kõik eestlased viimasel nädalal küpsisekooki tegid ja mulle isu peale ajasid...
Poest saime täiesti edukalt minema, koju tagasi, väike küpsisering ning siis tuli Joanna juba külla. Tegime lastele vannitiiru ära, kusjuures see oli täna ekstramärg kogemus. Eviel oli mingi eputamisetuur peal Joanna ees ja nii ta pritsis vett igale poole ja toppis Graemele vahtu pähe ja suhu ja silma. Oeeehhh. Pole pidanud teda kunagi nii palju vannis keelama. Lõpuks siis olid mõlemad jõmmid puhtad, pidžaamades, mängisime veel veidi ja panin nad magama. Evie korraldas minidraama, millegi pärast teeb ta seda iga kord, kui vanemaid kodus pole, aga lõpp hea kõik hea.
Kui lapsed magama olid pandud, kaklesime veidi tehnikaga, kuidagi ei saanud heli-pilti arvuti ja kodukino süsteemiga klappima, lõpuks leppisime siis teise arvutiga, sest minu oma oli liiga väike ja vaikne, et sealt mingit asja vaadata.
Ahjaa, ma avastasin täna, et mu mikrolaineahjul on programm "popcorn." Seal pole sekundeid ega mitte midagi, mingi sensor cooking, ja küpsetaski popcorni täitsa valmis. Wow. Ma jätkuvalt üllatun siin.
Põhjus, miks me Joannaga täna üldse kokku saime, oli eurovisioon. Nimelt teatavasti oli Eesti Laulul täna esimene poolfinaal ja Rootsi Melodifestivalenil oli teine misiganesfinaal. Neil on mingi sada saadet. Seega me vaatasime mõlemad ära.
Eesti Laulu vaatasime esimesena ja Joanna andis oma hinnangu ja kõrged punktid Grete Paiale ja Elina Bornile. Olgu mainitud, et Joanna on sama jõhker eurovisiooni fänn nagu mina. Seega, tuleb tunnistada, et ta pani ju päris täppi, mõlemad lood on meil finaalis ka. Minu lemmikud lisaks selles poolfinaalis olid Rosanna ja Anisa. Nemad kumbki edasi ei saanud. Ainus, mis mind lohutas, oli see, et mu lemmiklaul sel aastal on teisel poolfinaalis. Ma ei tea.. Winny Puhh? Kõrsikud? Oeh jah. Otsime ju ikka Eesti Laulu, milleks mõelda, et Eurovisioonile peab ka keegi minema.. (see oli suur suur suur sarkasm).
Muidu üldine arvamus meie Eesti Laulust oli Joannal pigem kesine, et kas nii väike ongi ja kas sellised laulud ongi? Mina alguses mõtlesin, et eino, jah, et ongi poolfinaalid lebod ja siis finaal on suur kontsert. Kusjuures mõndade laulude juures oli Joanna lihtsalt suu ammuli ja mina üritasin oma nägu peita, et ei ole võimalik.. sellised laulud, appi appi.
Olgu, järgmiseks siis vaatasime ära Rootsi Melodifestivaleni. Mul jäi suu lahti juba siis, kui see hakkas. Saate aru, nende üks veerandfinaal võimisiganes on sama suur kui meie korraldatud Eurovisioon. Ja see oli väike, toimus a la meie mõistes Pärnus, Stockholmi ja Götenburgi "misiganes"finaalsaated pidid veel suuremad olema. Appi. Okei, väga normaalne. Rootslastel on 4 saadet, igas saates on 8 laulu, igast saatest saab 2 tükki edasi ja siis on viies saade, kus võistlevad 8 laulu, kes eelvoorudes said "teise võimaluse" ja sealt valitakse veel kaks ning siis kuues saade on finaal 10 lauluga, kus nad endale Eurovisiooni laulu valivad. Minu süda jäi kohe esimese laulu juurde, appi kui lahe laul, kui lahe kutt, kui lahedad tantsijad. Joannaga koos panime eurovisiooni teadjatena paika, et see laul peab kindlalt finaalis olema..
 |
| Natukene paistab kui palju rahvast on |
 |
| Ja sinna mu süda jäi Eddie Razaz - Alibi oli laulu nimi |
 |
| tegi Boratit |
Pärast saadete vaatamist ja pettumusest üle saamist vaatasime veel youtubest videosid Eurovisiooni võitjatest, Rootsi eelmise aasta laulust ning Ott Leplandist. Ahjaa, Eesti võidulaulu vaatasime ka ära, sest seda Joanna ei teadnud. Lisaks näitas Joanna neid kahte laulu, kes eelmisel nädalal nende eelvoorust edasi said. Oeh ma ei tea, ma ikka nii pettunud, nagu endale oleks eurolugu valinud. Ja kuna ma ilmselt nüüd olen nii mõnegi mõtlema pannud, mis lugu see siis nüüd oli, mis mul nii hinges on, siis ma panen selle video siia ka.
Joanna läks pärast keskööd koju, mina juba eurovisiooni meeleolus siis kuulasin-vaatasin veel videoid ja jään rõõmsalt ootama järgmist nädalavahetust, mis äkki toob rõõmsamad toonid Eurovisiooni ridades.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar