Uue nädala esimesed päevad

Esmaspäeval algas töönädal jällegi üle mõne aja normaalselt, hommikul kell seitse. Nüüd juba hakkan ära harjuma. Mõnel hommikul on olnud tunne, et tahaks nüüd koolis käima hakata uuesti, et režiim on sees küll juba. Haha. Ise ka ei usu, et ma seda ütlen, aga ma tõesti igatsen kooli.

Hommik oli selle võrra imelikum, et Adam oli meiega koos ning Adam viis ka Evie kooli, kuna tal oli seal sõbrapäeva pidu koos vanematega (nagu jõulupidugi oli, kus meie Graemega käisime). Selle muidugi rääkisime üksteisest mööda, kes tüdrukule järgi peab minema ja nii olime me mõlemad seal. Midagi õnneks ei juhtunud, Adam andis pliksi mulle ja läks tööle ning meie tulime koju, kus meil oli vägagi edukas hommikupoolik.

Sellel vennal on küll ainult autod igal pool

Kuna mu hommikud algavad nüüd vara, lõppevad mu tööpäevad ka üpris vara. Parimatel päevadel nii-öelda, kui lapsed magavad korralikult lõunaund, ärkavad nad umbes pool tundi enne mu tööpäeva lõppu ja nii jõuangi ainult snäki kätte anda ja ongi üks vanematest kodus. Mõnes mõttes mugav, mõnes mõttes igav. Igal juhul täpselt nii ka seekord oli.

Evie sai endale tattoo

Minu esmaspäeva õhtu oli jutukas, rääkisin eestlastega ja kuna õhtul oli ees ootamas kooliloeng ning esmaspäevad on väga masendavad, tuli see enda jaoks ju ometigi meeldivaks muuta. Käisin väikse tiiru autoga ning õhtu võis jätkuda. Sain poolteist tundi kooli tarkust ning siis otsustasin kuldvillakut vaatama hakata ja sattusin täiesti juhuslikult ajakirjanduse erisaate peale ehk tundsin ennast nagu kala vees. Kõikidele küsimustele ei teadnud vastust, aga no 75% kindlasti. Ja see, mismoodi mehed ei teadnud, millisest muinasjutust on pärit peegel, kes otsustas naisteilu üle, ajas mind niimoodi naerma, et ma tõmbasin endale vee kurku kinni. Ei ole ju reaalne, et keegi vastab okasroosike või tuhkatriinu.. appi appi.

Minu frozen jogurt, subway võiku, jelly beans kommid ja Graeme'i auto. Sobis siia.

Magama sain lõpuks nii hilja, et jõudsin ka hommikuste eestlastega jutud maha pidada. Ma isegi ei tea, mis kell oli. Liiga palju. Hommikul äratus oli kell 11, pidin veidi trenni tegema, tervislikel põhjustel ning siis pesus ja kella 12st alustasin tööd. Edaspidi vist peabki ennast hakkama varem sundima üles tõusma, palju värskem ja parem tunne oli alustada. Lapsed olid heas tujus, mina olin heas tujus. Nalja sai täna nabani.

Lõunauinak oli parajalt pikk ning mina sisustasin seda korralikult interneti läbi kammimisega, viimased paar päeva olen infot otsinud, et tulevikku kuidagi töötama panna endale kasulikult. Pärast tudumist oli meil mõnus õhtusöök, kus mina olin sandwich-master ning lapsed jäid kana ja friikate juurde. Mina olen avastanud siin endale uue lemmiku, praetud sai ja muna. Ma juba kujutan ette, kuidas mu isa silmi pööritab, et mingi sai ja mingi muna ja mingi praetud ja oh issand kui paha toit. Oh õudust kui ma veel soola sinna panen (ja seda panen ma mõnuga, haha). Igal juhul on see hea. Adam küll ei lubanud kirjutada mitte kuskile sellest, aga ma pean lihtsalt mainima, et tema näiteks üks päev tegi omale võileiba sai-praemuna-mesi-moos-või-juust-peekon-majonees. Te võite minu nägu sel hetkel ette kujutada. Sellepärast ta ei lubanudki kuskile kirjutada. Sorry, Adam, ma lihtsalt pidin. Haha.

Niimoodi käib meie õppeklass - kui kõik söök on söödud, saab kommi ka. Kui ei ole söödud, näeb ainult kommi (mõnikord on kommi asemel muu asi ka, nt siiani oli küpsis, aga täna küpsist ei olnud). Hetkel veel ei tööta, kolm viimast korda on ainult Evie maiustust saanud. Ma ei saa aru, millest Graeme toitub, ta reaalselt ei söö mitte midagi.

Õhtul oli meil joonistusring ning lapsed tegid mulle korraliku šokiteraapia. Mina pesin köögis nõusid, Evie oli mängutoas, Graeme mängis söögitoas. Evie tuli jooksuga, karjus nagu segane "Tulekahju! TULEKAHJU, TULEKAHJU!!!" Mina juba mõtlesin, et aapppii kus mu telefon on, kus Graeme on? Ja järgmisel hetkel tuli Graeme teisest toast, tuletõrjemüts peas ja hõikas valjult "Tulen!" Segased, ma pidin infarkti saama.

Graeme ütles, mida tahab ja Evie siis joonistas. Siuke boss

Tööpäev lõppes kella kuue ajal, õppisin veel õhtul, maadlesin oma hispaania keelega, seekord tundub kuidagi eriti lootusetu see kodutöö olevat, lõpuks küsisin Zuri abi, endal ei käinud mõistus enam üle. Parem oleks, et koolis saaksin aru jälle.

Ja blogi lõpetuseks 1-2-3 pilti.

Minu õnnemünt, õnnedokument, õnnekliendikaart ja õnnetüdrukud

Ja väike saladus saab jätku - siin kasvab pisike beebi, sünnikuupäevaga 29.september. Jee!