Reede ja laupäeva hommikupoolik

Reedel alustasin tööd kella ühest, lapsi esialgu ei leidnud, hiljem ikka suutsin üles otsida. Kuna mööbeldamine käis alles täies hoos, palus Adam ühe kapi tõstmisel minu abi. Küsis, kas olen tugev.. Ütlesin, et no sitaks. Küsis, kui tugev olen. No ikka räääiiggelt tugev. "Tugeva isa tugev tütar," nagu meil kodus on kombeks öelda, haha.

Graeme läks suht kohe magama, Evie vaatas mu arvutist multikaid, sest telekat ju all enam polnud ning pärast mõningast vaatamist läks ka magama. Kui nad üles ärkasid, tuli Joanna siia ja me läksime mängutuppa mängima. See mängutuba on reaalselt megasuur. Ma kaotasin lapsed kiiremini ära, kui ma jõudsin üldse kolmeni lugeda. Graeme astus sisse, lükkas jaki seljast põrandale, ühe potase, teise potase ja kadus. Päris naljakas oli. Tellisime mingid söögid, igale ühele, lõpuks oli sööke rohkem kui vaja oleks olnud, aga see on see, kui oled eestis harjunud "basket of fries" miniportsuga. Siin võib ühe basketi kolme peale võtta.

Ta hoiab kätt nii, sest siis pidi ilusam pilt tulema, haha

Ühel hetkel sain aru, et lahkumine sealt mängutoas saab väga raske olema ja saatsin Adamile sõnumi ka, et ma ei kujuta ette, kuidas ma sellega hakkama saan. Adam ütles, et ma mainiks lastele vanaema-vanaisa, et nad lähevad sinna. Hakkasin aegsasti siis märku andma, et me peaks lahkuma, lõpuks kui ütlesin, et okei, viimane aeg, lähme, hakkas Evie jonnima ning Graeme viskas ennast põrandale pikali ja röökis täiest kõrist. Tegin tast pildi ja saatsin Adamile, kirjutasin alla, et eiiiii tööta see vanaema vanaisa trikk täna. Saatis vastu, et ta just kui oleks seda poosi varem näinud. HAHA.

Jõudsime koju täpselt õigeks ajaks, andsin lapsed üle, rääkisime kaks sõna veel juttu ja siis läksid nemad maale ja meie Joannaga Targetisse, shoppama nii-öelda. Sest nagu midagi ei ostnudki. Haha. Pärast poeringi siis ettevalmistused peoks, sest ees ootas taas üks klubiõhtu. Ja sellest ootasin tegelikult isegi rohkem kui eelmine nädal.

vahetasime jooke

Kella kümne ajal tulid Lidia, Ellen ja Joanna mulle järgi ning pidu võis alata. Reivisime terve autosõidu ja laulsime kõva häälega ning kuna kellelgi GPSi eiolnud (võinoh oli, aga ei viitsinud sisse lülitada), sõitsime minu mälu järgi. Purjus Gerli ja Cincinnati. Sain tegelikult päris hästi hakkama, ühest tänavast panin valesti, aga jõudsime siiski klubisse, lihtsalt teiselt poolt kui tavaliselt. Uskumatult hea mälu. Klubisse jooksime ruttu sisse, sest megakülm oli, ostsime piletid ära ja astusin uksest sisse ning 2 sekundit hiljem leidsin Matthewi.

Kasutasime siis Matthewi veidi ära, et ta meist pilti teeks ning siis läksid teised tantsima, me veidi jäime veel juttu rääkima ning hiljem liitusin teistega. Möllasin lihtsalt terve õhtu, reaalselt, pole vist niimoodi enne veel möllanud, kogu aeg oli tunne, et kuskil teisel planeedil. Tänu sellele ilmselt vastassugupoole tähelepanu ka rohkem, aga see läks mulle kõige vähem korda. Seal klubis on iga kord mingi laul, mille järgi kõik tantsivad, noh a la nagu Gangnam style, et kõik teavad toda tantsu. Ma juba kolmandat korda õpin, ikka ei tea, seekord Matthew üritas ka õpetada, selle sain  selgeks, millal hüppama pidi ja millal puusi nõksutama, aga no see tüüp tantsib ikka reaalselt nagu jumal ja ei mina talle vastu saa.

Joanna, mina, Lidia

Ellen, mina, Lidia

Lidia, Ellen, Joanna, mina

Joanna ja mina

Ellen ja Lidia

Kuskil poole kahe ajal või veidi hiljem tegin natuke oma tüdrukutele šokiteraapiat, kui järsku ära kadusin, aga nagu Joanna täna nalja viskas, ta nägi kõigepealt mind minemas ja siis Matthewi samas suunas kadumas, ja lootis lihtsalt, et me äkki oleme koos. Haha. Lõpuks siis Ellen helistas, et kus ma olen ja nii lõpetasime Mattiga jutuajamise ära ja läksime klubisse tagasi (olime puhkeruumis enne) ning mina siis otsisin oma tüdrukud üles, jätsin Mattiga hüvasti ja läksime õue. Tegelikult alguses pidi Keith ka klubisse tulema, aga ei tulnud, teadmata põhjustel ja üleüldse tundub, et teda enam teatud põhjustel üldse ei tule. Läks nii, läks nii..

Klubist koju jõudsin mina vist poole kolme ajal, siis mul muidugi oli kõht tühi ja hakkasin endale omletti tegema. Ennast ajas kõige rohkem naerma. Muidugi sellises konditsioonis ei saa midagi küpsetada ja lõppes see sellega, et noh, kui kokk on armunud, on toit oioioioi kui soolane. Seda ei saanudki süüa. Vahvleid vahukoorega sõin. Tuletõrjealarm hakkas ka kolm korda karjuma, see ajas veel rohkem naerma. Üldse väga paljud asjad ajasid naerma.

Kui üles tagasi jõudsin, rääkisin veel juttu semudega ning lõpuks vist mingi viie ajal jäin magama.. Või mina ei tea. Kell seitse tegin silmad lahti, sest miski minus ütles, et ma pean pesema minema. Läksingi dušši alla ja peale seda enam magama ei jäänud. 7.20 paiku tuli töömees ka siia, ma vähemalt lootsin, et on tema, sest ma olin liiga sooda, et minna vaatama ega vargad ei ole. Kuskil poole kümne ajal jäin uuesti magama ja ärkasin 2 minutit enne Eesti laulu üles. Ehk kell oli pool kolm. Oi kui toredad on need peojärgsed päevad.. Laupäevast edasi edaspidistes sissekannetest.