Pealkirja ei olegi

Mu väike armas arvuti on tagasi minuga! YAY! Sain Dellist kõne, mida ma võiks katsetada ja see töötas. Pole küll 100% korras, aga saan vähemalt kasutada. Super super super. Ma nii kaifin oma muusikat ja oma pilte ja oma faile. Ja üleüldse teise arvutis olemine on kuidagi niiiii ebamugav.

Pühapäeval saabus mu pere tagasi koju ja mina olin õhtupooliku lastega. Amee-Adam otsustasid neist ilmselt puhkuse võtta, haha. Meil oli väga armas aeg koos, kuivõrd mina igatsesin neid ja nemad mind, aga kuna nad olid ka meeletult väsinud, panin Graeme magama juba kell 7 ja Evie vudis kella kaheksa ajal järgi. Pole elu sees neid nii vara magama pannud.

Esmaspäeva hommikul olin siis valmis selleks, et mõlemad on kella kuuest üleval ja mul julm hommikupoolik, aga ei. Mina olin kell seitse all, Graeme tuli 7.45, Evie tuli 8.20. Mõnusad unetõnud. Kuna Eviel oli koolipäev, oli meil veidi kiirustamine, hommikusöök ja riided selga ja minek! Õues oli nii soe, et kuku pikali. 26 kraadi.

Evie läks kooli ja meie Graemega tuuslasime linna peal. Käisime Subways hommikust söömas, Targetis paari asja ostmas (Graeme pideval sekundeerimisel "Candy, candy," haarasime mõned candyd ka) ja siis Party Citys, mis üks oli kinni ning siis sõitsime teise, see oli Graeme meelest paradiis ise. Proovisime kõiki mütse ja Graeme oleks heameelega KÕIK kommid ära söönud, mis seal lahtiselt olid, aga õnneks saime kuidagi ikka minema sealt. Lõpuks kui Eviele järgi läksime, oli Graeme päris väsinud ja pahuras tujus. Evie sain koolist kätte konkreetselt läbimärjana.

Kodus oli meil siis lõunasöök ja selle pidasime õues, sest patt on sellise ilmaga toas istuda. Õues oli nii palav, et Brutus ei viitsinud isegi toitu nuruda, peitis ennast laua alla varju ja istus seal terve aja. Õnneks oli üsna kõva tuul, minul näiteks sellist kuumatunnet ei tekkinud.

Andke juua, juua, juua

Mine pekki, mina lähen varju

Hmm.. Mis veel juhtus? Lõunauinak oli mõlemal pikk ja mõnus, ärkasid üles läbimärgade juustega. Nii naljakas, nagu oleks vannist tulnud. Jõudsin snäki kätte anda ja oligi Amee juba kodus. Mängisime veel veidi ja mingi hetk kolisid mõlemad lapsed mu tuppa, mul polnud selle vastu midagi, nad täitsa armsad siin. Hiljem olime veel all ning siis tuli Adam koju ning mina kolisin üles korrusele ära.

Ma olin hullult väsinud, aga mõtlesin, et pean vastu õhtuni, et siis režiim paika saada. Eino, kus Sa sellega. Pool seitse vajusin niimoodi magama, et arvuti oli süles, riided seljas ja padjaks kaisukaru. Lihtsalt selline uni tuli peale. Kella poole kümne ajal ärkasin ikka kuidagi üles. Selle peale, et kõht oli tühi. Ega päeval 25+ kraadidega söögiisu ei ole, siis see tulebki öösel, kui külmemaks läheb. Vaatasin ära "Mis? Kus? Millal?" uue saate, nüüd olen järjel kõigega ja ootan järgmist osa. Lõpuks magama läksin vist kella kahe ajal. Päris kindel pole.

Hommikul ärkasin tund aega enne äratuskella! JEEE! Seda iga päev ei juhtu. Ega iga päev ei ole äratuskell kell 1 ka. Haha. Tööpäev oli algusega 1.30, lükkasin jonniva Graeme magama ja Evie vajus diivanile, seega panin tema ka magama. Kui nad üles ärkasid, olid mõlemad läbimärjad. Oeh jah. Kuna Evie oli juba varem välja mangunud, et täna McDonaldsi ring, siis sinna me ka läksime. Väljas oli 29 kraadi sooja. Ohjee. Mänguplatsil oli lõbus jällegi, tegin lastest uue pildi, mul samasugused pildid nüüd septembrist 2012 ja aprillist 2013. Graeme ei olnud küll kõige paremas pildistamise meeleolus, aga sai tehtud.

Kuna ilma tõttu mul jälle söögiisu ei olnud, tellisin omale jäätise. Pähklid anti tasuta kaasa. Päris lahe süsteem, mis? Sellistel hetkedel ma mõtlen küll, et oh I LOVE USA! Päris saadki Eestis mingeid pähkleid.. ja tasuta. Haha.

Ahjaa, kuigi ilm oli kuum, viskas õhtuks mõnusa tormi ka, maa ja taeva vahet ei näinud ja pidime lastega paraja sprindijooksu tegema, et mitte päris läbimärjaks saada.

Õhtul oli vanniring ja siis magama. Mina koristasin veel alumise korruse ära ning kolisin siis oma tuppa, blogisid lugema ning inimestega jutustama. Tuju oli nii paha, sain täna hommikust saadik ainult halbasid uudiseid, küll üht ja küll teistpidi ning kui mõtlesin, et tavai, enam ei saa küll midagi tulla, tuli kõige suurem laks veel. Et jah. Kuigi praegusel hetkel juba suudan läbi vihmapilvede päikesekiiri näha, siis ikka on olukord mitte mulle meeldiv.

Haha, üks naljakas asi ka, mis eile juhtus. Graeme mähkmeid vahetades katsusin kogemata tema teate-küll-mida, läks käsi pihta lihtsalt (pole siin kunagi varem juhtunud) ja täiesti automaatselt mõtlesin, kuidas mulle orientatsioonil räägiti, et kui poisslapse nokut katsute, siis saate lapseahistamise süüdistuse (ja targem on seda mitte teha) ning ma juba vaimusilmas kujutasin ette, kuidas ma pean koju minema, sest ma saan kriminaalsüüdistuse. HAHA. See kõik juhtus paari sekundi jooksul, aga ma hakkasin täiega naerma, kui ma mõtlema hakkasin, mis kõik mu peas läbi jooksis. Haha.