Tagasi töörütmis. Korraks.

See pilt lõpetab siis minu lõputud vabad päevad, kus peale tšillimise suurt midagi ei teinudki.

Neljapäeval alustasin taas kord tööd. Lapsed olid heas tujus, kuna olin neile eelmisel päeval lubanud, et me lähme Zuri juurde ja basseini. Kaks head asja korraga, teised lapsed ja bassein. Läksime hommikul üpris vara, sest majast oli vaja eemale minna, ma isegi ei te, kes see jälle siia majja tuli. Kohtusime alguses Zuri majas ja jalutasime siis kõik koos basseini äärde.

Graeme istus rõõmsalt päevitustooli peale ega kavatsenudki liigutada, Evie kadus vette kiiremini, kui ma jõudsin üldse enda riided seljast ära saada. Nii jäi lõpuni, Graemele meeldis rohkem basseini ääres mängida ja Eviele ujuda. Muidugi ma korra vedasin Graeme basseini ka, siis ta röökis nagu siga aia vahel ja kriimustas mind ja kisas mu peale ja vihastas jne. Edaspidi ma pritsisin ta lihtsalt märjaks, kõigil lihtsam, see paistis talle sobivat küll.

"Sa võid ära unustada, et ma üldse kuskile tulen..."

Jäime basseini kuskil pooleteiseks tunniks, siis läksime Zuri juurde, kus Zuri tegi lastele lõunasöögi ning mina kuivasin. Mingi hetk tuli Karen oma lastega ka sinna, üks oli 4a Anna, teine 2a Patrick. Minu silmis täiesti mõistetamatud lapsed ja veel mõistetamatum oli see, kuidas nad üldse Karenist aru saavad, kui ta inglise keel suhteliselt olematu on. Mitte ei mõista, 10 kuud USAs ja ei ole keel suus.. Noojah.

Kuna mu beebidel uneaeg peale tuli, hakkasime koju minema, kusjuures seekord oli Evie see, kes autos magas, mitte Graeme. Uskumatu. Kodus siis mõlemad magama ja nii minu tööpäev läbi saigi. Päev oli täis häid uudiseid nii peredest kui ka koolist ja mis sest, et teised on seal klassis juba kaheksa nädalat olnud, ma saan ikka vapralt hakkama. Ja nii ongi.

Reede hommikul oli Eviel kool ja Graeme hakkas küpsist nuiama. Ma tundsin, et Subway isu üldse ei ole, tavaliselt käime seal küpsist söömas. Mõtlesin, et no okei, lähme siis McDonalds'isse äkki, no ma ei tea, üldse ei tõmmanud. Lõpuks poole tee peal nägin Panera breadi ja küsisin Graemelt, kas see on okei ja saanud jah sõna, läksime hoopis sinna.

Hiljem tagasi koju, väike lebotsill ja multikad ning siis Eviele järgi uuesti ning koju tagasi. Kodus lõunasöök ning beebid tudule. Mina hakkasin asju pakkima. Pakkisin mõlemad kohvrid niimoodi ära, nagu nad teisipäeva hommikul enam-vähem olema peavad ning kaalusin ära. Esimest korda elus oli suur kohver õiges kaalus - AJEEESH!!! Ma olin nii rahul endaga, et ise ka ei usu. Veidi pean küll ringi pakkima, sest ma ei julge seda kaalu usaldada ja lennujaamas ei viitsi ka möllama hakata. Seega raskemad asjad väiksesse kohvrisse veel ringi. Uskumatult hästi toimib mul see asi.

Laste uinaku ajal tuli räige torm ka, Evie ärkas korraks nuttes üles, et ta kardab ja ma siis õpetasin, et pangu pea padja alla, siis ta ei kuule. Ja ta panigi, haha. Kui lapsed üles ärkasid, oli Adam juba kodus ja võttis nad üle, mina tegin veidi oma koolitöid, siis käisin pesus ja rääkisin Egertiga juttu, kes mind kohukeste piltidega õrritas. Kõigepealt saatis ühe, siis teise ja siis teatas, et kaheksa tükki kadusid nagu mutiauku. HAHA!

Järgmiseks läksin Masonisse iHopi, kus kohtusime Elleniga. Polnud teda ammu näinud ning ta polnud kunagi iHopis käinud, ühendasime meeldiva kasulikuga. Ja jäime sinna lausa veidikeseks üle kahe tunni.

No need peekonid kohe kutsusid lollitama

Lemmikud

Elleni phillysteak

Kui koju tagasi läksin, polnud lapsed veel magama läinud ning vaatasid multikat. Ma läksin nendega koos mõnulema, rääkisime juttu ja nunnutasime ja tegime pilte. Eviele õudsalt meeldib neid pilte teha, Graemele nii väga ei meeldi, aga siiski oli meil lõbus.

See on ta uutmoodi naeratus

Õhtul üritasin veel koolitööd teha, aga väsimus oli peal ja ei viitsinud kuidagi, mängisin veidi jatsyt ja kobisin magama ära. Täna, laupäeva hommikul, ärkasin kell 8, sest naabrimees hakkas muru niitma. Ja takka veel teine ka. Nii kadus igasugune lootust üldse uuesti magama jääda. Hakkasin siis Egertiga jutustama ja jutustasime kohe mitu tundi jutti. Vahepeal sain ühelt pere kandidaadilt sõnumi, kas ma tahaks äkki nendega täna kohtuma minna ja nii mõni aeg hiljem sõitsingi sinna poole, et nendega kohtuda. Jäin majja lausa kaheks tunniks, väga lõbus vestlus ja väga lõbus pere.

Edasi sõitsin Steak and Shake'i ja kuna kõik töötasid, mõtlesin, et pean seal siis üksi sööma. Kohale jõudes avastasin, et seal on drive in. Jeebus, ma kohe armastan ameerikat sellistel hetkedel. Seega tellisin söögi kaasa ja tulin vutvutvut tagasi koju. Sõin veidi ja skypesin jälle Egertiga ning siis vajusin magama, siuke uni tuli peale lõpuks. Kaks tundi hiljem ärkasin üles, Egert terve aja valvas mu und, haha.

Nüüd õhtu käes ja üks vägagi mõnus, aga laisk laupäev mööda saadetud. Kahjuks, kuna kõik töötasid, läks tänane päev nii, kuigi kuna ma varakult ärkasin ja perega kohtudes ka tükk aega aega läks, ma polekski viitsinud midagi muud teha.

PS! Kunagi ammu lubasin pildi panna, kuidas need Ameerika tüdrukud siis tantsivad, nüüd on lubatud pilt teie ees.