Esmaspäeval käisime lastega Kings Islandil. Või noh, vähemalt üritasime minna. Läksime rõõmsalt sinna, saime sõita mõned sõidud siin ja seal ja siis võttis meid tervitustega vastu paduvihm. Terve park pandi kinni, ainult põrkeautod töötasid ja nii sõitsidki Tommy ja Lucy nende autodega mitu tiiru järjest. Kui olime 45 minutit oodanud, läksime poodi, kus sõime veidi snäkke, aga vihm ei paistnud endiselt järele jäävat. Seega otsustasime läbi lompide autoni joosta. Väljas polnud külm, ainult märg, seega meil oli väga lõbus, ikka sups ja sups siin ja seal. Lõpuks kui autosse jõudsime, olime kõik märjad nagu oleks dušši alt tulnud.
Kui koju jõudsime, olime üksinda. Tegime siis süüa ja vaatasime multikaid ning nautisime koosolemist. Mingi hetk tuli Ali (mu hostema) ka koju ning siis Kevin (mu hostisa) ka. Kui lapsed järjest ära vajusid, oli meil täiskasvanute jutuõhtu ning Kevin ütles, et ta tahaks neid komme proovida, mis ma tõin. Niisiis oli meil degusteerimisõhtu. "Kalevi" kommi sülitas Kevin väga kiirelt välja, mulle tegi nii nalja, see üks mu lemmikutest, aga draakoni kommid läksid väga hästi. "Tiina" komm oli nende jaoks veidi imelik, aga Maiuspala kommid maitsesid väga. Et arvamusi oli seinast seina. Igal juhul minul oli väga lõbus ja naljakas õhtu. Ahjaa, Kevin üritas mind panna "country" muusikat armastama. Peaaegu isegi õnnestus.
Teisipäeval suurt midagi olulist ei toimunud, õhtupoole käisin mina kõigepealt pangas, et endale uus pangakonto teha (siin on üks uuendus pankades, mida minu pangal pole, seega peab ära vahetama), aga no neil oli jälle passi vaja. Ei saanud. Edasi sõitsin mobiilipoodi otsima, mida ma ei leidnud ja lõpuks sõitsin siis ikkagi Tylersville roadile, mis mu vana kodu juures on, sest seal tean kõiki poode peast. Tahtsin siis endale telefoni ja paketti, aga telefoni ei saanud, sest üks, mida ma tahtsin, oli väljamüüdud ja teine, mida olin nõus võtma, oli liiga kallis ja seda ei antud mulle (tahtsin võtta nö järelmaksuna, et maksan sama aeg, kui paketti maksan). Lõpuks sain päris kurjaks seal, ütlesin, et andku siis lihtsalt sim-kaart, normaalsuuruses. Tema andis mulle micro-simi. Arvake, kas see mahub mul telefoni? No ei. Kaunis.
Hiljem siis veel Meijerist läbi, pidin paar asja ostma ning siis Zurile järgi ja siis koju. Kuna mu hostema läks just lastega jalutama, läksime Zuriga kaasa. Meil tuleb pidu ja käisime kutseid naabritele jagamas. Naabritele ehk kõikidele, kes meiega samas linnas elavad, ilma naljata. Haha. Ma tahan näha, kui suureks see pidu meil läheb. Kohtusime siis mõne naabriga, lisaks tutvustas Jana (kes on mu hostema superhea sõbranna) oma poega, Jake'i meile, tal on üks meie vanune poeg veel, aga see oli kadunud kuskile.
Lõpuks kui koju jõudsime, hakkasin ma lasanjet tegema, seda, mis kodust kaasa võtsin. Sain vist mingi pool üksteist valmis, terve pere oli magama läinud. Meie Zuriga olime kaksikutega ja sõime oma lasanjet, väga rahul olime. Hiljem panime beebid magama ja läksime siis ise ka magama.
Kolmapäeval möödus terve päev suhteliselt uimaselt, hunnik külalisi käis majas ja mingid imelikud lapsed ka, üks plika oli no silma järgi veidi vanem kui Lucy, äkki miski 8-9, no selline piff, et mul jäi lihtsalt suu lahti. Ilma naljata. Käitus nagu mingi boss siin majas, tuuseldas mööda sahtleid, tahtis ühe mänguasja ära varastada ja haukus vastu. JEERUM. Ma olin tõesõna nii lähedal, et ta reaalselt välja visata siit majast, aga ma polnud päris kindel, kas ma tohin. Hiljem hostemaga vesteldes selgus, et ega just normaalne tüdruk ei ole jah, ja talle ei meeldinud tema käitumine ka sugugi, ütles, et räägib ta emaga.
Ja nii meie päev vaikselt tiksuski, erinevad inimesed majas sisse-välja tuuseldamas.
Kui koju jõudsime, olime üksinda. Tegime siis süüa ja vaatasime multikaid ning nautisime koosolemist. Mingi hetk tuli Ali (mu hostema) ka koju ning siis Kevin (mu hostisa) ka. Kui lapsed järjest ära vajusid, oli meil täiskasvanute jutuõhtu ning Kevin ütles, et ta tahaks neid komme proovida, mis ma tõin. Niisiis oli meil degusteerimisõhtu. "Kalevi" kommi sülitas Kevin väga kiirelt välja, mulle tegi nii nalja, see üks mu lemmikutest, aga draakoni kommid läksid väga hästi. "Tiina" komm oli nende jaoks veidi imelik, aga Maiuspala kommid maitsesid väga. Et arvamusi oli seinast seina. Igal juhul minul oli väga lõbus ja naljakas õhtu. Ahjaa, Kevin üritas mind panna "country" muusikat armastama. Peaaegu isegi õnnestus.
Teisipäeval suurt midagi olulist ei toimunud, õhtupoole käisin mina kõigepealt pangas, et endale uus pangakonto teha (siin on üks uuendus pankades, mida minu pangal pole, seega peab ära vahetama), aga no neil oli jälle passi vaja. Ei saanud. Edasi sõitsin mobiilipoodi otsima, mida ma ei leidnud ja lõpuks sõitsin siis ikkagi Tylersville roadile, mis mu vana kodu juures on, sest seal tean kõiki poode peast. Tahtsin siis endale telefoni ja paketti, aga telefoni ei saanud, sest üks, mida ma tahtsin, oli väljamüüdud ja teine, mida olin nõus võtma, oli liiga kallis ja seda ei antud mulle (tahtsin võtta nö järelmaksuna, et maksan sama aeg, kui paketti maksan). Lõpuks sain päris kurjaks seal, ütlesin, et andku siis lihtsalt sim-kaart, normaalsuuruses. Tema andis mulle micro-simi. Arvake, kas see mahub mul telefoni? No ei. Kaunis.
Hiljem siis veel Meijerist läbi, pidin paar asja ostma ning siis Zurile järgi ja siis koju. Kuna mu hostema läks just lastega jalutama, läksime Zuriga kaasa. Meil tuleb pidu ja käisime kutseid naabritele jagamas. Naabritele ehk kõikidele, kes meiega samas linnas elavad, ilma naljata. Haha. Ma tahan näha, kui suureks see pidu meil läheb. Kohtusime siis mõne naabriga, lisaks tutvustas Jana (kes on mu hostema superhea sõbranna) oma poega, Jake'i meile, tal on üks meie vanune poeg veel, aga see oli kadunud kuskile.
Lõpuks kui koju jõudsime, hakkasin ma lasanjet tegema, seda, mis kodust kaasa võtsin. Sain vist mingi pool üksteist valmis, terve pere oli magama läinud. Meie Zuriga olime kaksikutega ja sõime oma lasanjet, väga rahul olime. Hiljem panime beebid magama ja läksime siis ise ka magama.
Kolmapäeval möödus terve päev suhteliselt uimaselt, hunnik külalisi käis majas ja mingid imelikud lapsed ka, üks plika oli no silma järgi veidi vanem kui Lucy, äkki miski 8-9, no selline piff, et mul jäi lihtsalt suu lahti. Ilma naljata. Käitus nagu mingi boss siin majas, tuuseldas mööda sahtleid, tahtis ühe mänguasja ära varastada ja haukus vastu. JEERUM. Ma olin tõesõna nii lähedal, et ta reaalselt välja visata siit majast, aga ma polnud päris kindel, kas ma tohin. Hiljem hostemaga vesteldes selgus, et ega just normaalne tüdruk ei ole jah, ja talle ei meeldinud tema käitumine ka sugugi, ütles, et räägib ta emaga.
Ja nii meie päev vaikselt tiksuski, erinevad inimesed majas sisse-välja tuuseldamas.
On olemas selline micro sim adapter, kuhu paned selle micro simi sisse ja siis selle telefoni nagu tavalise sim-kaardi.
VastaKustutaTore, et sul hästi läheb. Kas oled mõelnud lähitulevikus ka mõne video teha? Need on alati nii lahedad. Tahaks kuulda su muljeid, et mis tunne on teist aastat USAs olla ja kuidas on uue perekonnaga. Kas ei tekkinud soovi ka kuskile mujale USAsse minna?
Ma olen sellest täitsa kuulnud, aga lihtsam oli poodi minna ja suurem sim lihtsalt küsida.
VastaKustutaÜks video on täitsa meisterdamisel, ma ei tea, millal ma piisavalt aega leian, et see valmis teha ja kui mingeid muid videosoove on, anna aga teada ja ma klopsin kokku.
Mul veel ei ole teine aasta, mu aasta saab täis augustis tegelikult, aga kuna vahepeal oli täpselt kolm nädalat puhkust nii-öelda terve minu aja keskel, siis võib öelda küll, et teine aasta algas. See muljete mõte on hea, panen kõrva taha.
Ma ausalt öeldes alguses tahtsin mujale minna ja ma isegi leidsin pere, kellega me ka matchisime ja nemad elasid kaugemal. Samal õhtul, kui matchi ära tegime, oli mul aga nii halb tunne sees, et mul pole ühtegi sõpra, kogu kant on võõras, pere võõras ja hakkasin ennast isegi natukene vihkama, et miks ma sellise otsuse tegin. Seega, ma olen praegu väga rahul, et ma vähemalt omas kandis olen, et vähemalt sõbrad on samad.