kolmapäev, 17. oktoober 2012

Teisipäev ja teised õnnesoovid

Tegelikult on täna veel mõnel inimesel sünnipäev ja kasutan võimalust, kuivõrd Ameerikas on veel kella järgi 16.oktoober. Niisiis, palju õnne sünnipäevaks ka Batule! :)

Minu tänane päev algas veidi pärast kella ühtteist, ärkasin ja sättisin ennast korda ning natuke aega hiljem oli meil Skype kõne vanaisaga, kellel oli täna sünnipäev ja kellele me emaga otsustasime üllatuse teha. Ehk ema võttis arvuti sünnipäevale kaasa ja mina sain otse õnnitlused edastada. Ja natukene ka sünnipäeval osaleda. Täitsa vahva oli vahelduseks jälle, polnud ammu pikalt pidanud eesti keeles rääkima ja ma saan nüüd nii hästi aru vahetusõpilastest, kes ütlevad, et kirjutada on üks, aga rääkida hoopis teine. Isegi isa mainis täna, et mõni sõna on mul täitsa aktsendiga. Haha.

Pärast vestlust läksin siis alla, lapsed olid just lõunasöögi lõpetanud ja vaatasid multikat. Mängisime ja jooksime mööda maja ringi, korraks käisime õues ka. Pool tundi hiljem läks üks magama, veel pool tundi hiljem teine järgi. Ja lõunauni muudkui venis ja venis ja venis.. Lõpuks ma mõtlesin, et ei tea, kas peaks nad üles ajama. Üks ärkas kell viis, teine kell kuus. Kena lugu küll.

Niisiis oli päevaplaan täiesti sassis ja ma andsin endast kõik, et nad lihtsalt ära väsitada, sest õhtul pidi ka keegi ju magama minema. Käisime õues jooksmas, vaatasime multikaid, mängisime toas, joonistasime, lõpuks käisid vannis ligi tund hiljem kui tavaliselt ja olid vannis ka terve tunni. Siis tundus, et on piisavalt väsinud, ahaha. Õnneks siin peres ei ole sellist kellaaja peale värki, et PEAB üles ärkama ja PEAB magama minema. Ja arvestades, kui tublid nad olid täna, arvan, et nad olid seda und väärt küll.

Juhin tähelepanu multikale, mis telekast tuleb

Graeme esimene vaarikas. Nägu on suht hea.

Magustoit

Magustoit tegi kõik rõõmsaks!!
Minu tööpäev kestis kella 21.30ni, siis tuli Amee koju ja mina registreerisin ennast kooli ära. Hispaania keel, siit ma tulen! Mõtlesin ja mõtlesin, oleksin ehk tahtnud mingit keelt edasi õppida, aga lõpuks mõtlesin, et kui mul on see võimalus siin antud, siis miks mitte õppida hoopis uut keelt. Ja oleks ju väga vahva Ricky Martini lugudele rohkem kaasa laulda kui unos-dos-tres.. Hahaha.

Pärast tööd tegin väikse spaa, katsetasin oma kõik kreemid-maskid-möksid ära, mis ma endale kokku olin kraaminud ja panin siis oma megavinge pingviinidega pidžaama (mis tänasel Skype kõnel kõigile ette jäi, haha) selga ja nautisin seda head ja magusat lõhna oma toas ning jutustasin korraga nii paljudes keeltes, et lõpuks oli täiesti sassis, Reelikale hakkasin vastama inglise keeles ja Michale läks üks lause eesti keeles.

Blogi auväärseks lõpetuseks panen pildid meie tänasest õhtusöögist, lubasin kunagi, et näitan, millised need laste "peaaegu friikartulid" siis on.

Üle tüki aja lõpuks sõin ise jälle Caesari salatit, vahepeal oli küll isu nii täis, et paljas lõhn ajas oksele

Ja minu laste "chicken and fries," kõmm ahju ja 15 minuti pärast kõhtu, nii lihtne ongi
Homme on day-off, mis ei tähenda tavaliselt muud kui tänast kauast üleval olemist ja homset kauast magamist, aga kuna meil on siin koristajate päev homme, vean mina ka ennast kodust välja.. Ja nendest plaanidest juba homses blogis. 

teisipäev, 16. oktoober 2012

Palju õnne sünnipäevaks!



Kallis vanaisa, 

Mis küll sooviks, oh ei tea.
Sooviks kõike, mis on hea.
Sooviks rikkust, sooviks õnne,
aga tervist kõige enne.

Päikese valgust eneses kanna,
soojust teistele edasi anna.
Lillede ilust naeratus võta,
ikka rõõmsalt edasi tõtta.

Olgu rõõmu ja tuju, et lustida,
olgu seda, millega kõhukest lastida,
olgu õnne tänaseks, homseks ja edasi,
mis sest, et aastad ei lähegi tagasi.

Unusta aastad ja meeles pea ikka,
et naine on surmani võrratu plika.
Jätkates vanade eestlaste kommet,
tervist ja õnne-täna ja homme.

Palju palju õnne sünnipäevaks!

PS! Varsti näeme.

Sügis tuli

Tänane hommik algas šokiteraapiaga, ma ei tea, mida ma unes nägin, aga no siuke šokk oli ärgates, et oi-oi. Ja lisaks olin ma üpris väsinud. See on see, kui režiim on nii sassis, et enam mitte midagi aru ei saa.

Hommikupoolikul oli Eviel kool, meie Gramiga veetsime selle aja poodides ringi kolades. Kuivõrd Gram pole just parim poes käija, hankisin ma lõpuks lihtsalt suure hunniku Oreo küpsiseid ning sellega oli poiss tehtud ja tuju jälle hea.

Koolist Evie kätte saadud, tegin veel autos julma nalja, et ma ei taha neile küpsist anda, hoian kõik endale. Sõrmenips ja mõlemad nutsid. Hahah, see oli nii naljakas lihtsalt, tellimise peale. Ja kui ütlesin, et tegin nalja, oli kõik jälle korras. Lapsed...

Kodus lõunasöök ja magama minek, käis üsna lihtsalt, mõlemad olid päris väsinud. Ärkamine oli vastavalt neli ja pool viis. Päris hea, 5 minutit pärast Grami ärkamist tuli Amee juba koju. Andsin lapsed üle ja tsillisin umbes tunnikese oma toas. Hiljem oli meil õhtune istumine, Amee tegi mulle kuuma šokolaadi, oma uue masinaga, mis nad eile ostsid. Rääkides mugavusest - masin on selline, et teed kaane lahti, paned topsiku sisse (selline väike nagu meil näiteks kohvikoort müüakse, siuke ümmargune), kaane kinni, kaas teeb topsile augu sisse ning lisab vett ja välja tuleb kuum šokolaad. Ja nad kasutavad neid pakke ka tee, kohvi ja muude kuumade jookide tegemiseks. Super luksus.

Tänane õhtu oli üldse väga tsill, istusin terve õhtu all, küpsetasime mingeid saiakesi, rääkisime tänupühade ja mu perekonna ja minu plaanidest, rääkisime rematchidest, rääkisime mu tugiisikust, elust ameerikas, mu tunnetest ja no tõesti kõigest. Kõigest, millest veel siiani ei olnud rääkinud. Ja Amee ütles, et nad on väga õnnelikud, et nad minu said, et see nii lihtsalt käis ja et neil minuga mingeid probleeme ei ole. Minu lohutuseks ütles veel, et nende naaber, kes tegi load Ameerikas, kolis teise osariiki ja pidi uued load tegema, ütles, et Ohio lubade tegemine on max-level raskustasemelt. Oh, lahe, seda ma ju tahtsingi kuulda.

Niisiis, väga tsill ja nalja täis õhtu. Ilma poolest oli täna jälle natukene külmem, nädalavahetuse 20+ kraade vist sel aastal enam ei saa, aga mine tea. Tegin täna pildi ka, kuidas sügis on kätte jõudnud.



Kui ameeriklased midagi fännavad, siis suurelt. Näiteks on mu hostdad Bengals Tiger'si meeskonna fänn. Pesapalli meeskond siis. Kui ma siiani olin märganud lippu garaažis, pilte seintel ning oranzi-musta kirjuid riideid, siis eile ma märkasin õllepudeli kaunistust ja täna, et isegi mu autonumbrimärgile on peale kirjutatud "Bengals."

Haha, kusjuures sellega seoses tuli meelde, et üks päev oli Amee Facebookis postitus "Tigers! Tigres! Tiigrid!" Ehk siis inglise keeles, portugali keeles (mida Allana räägib) ja eesti keeles. Amee ei tea, kust see tuli, aga kuna Adami Facebooki konto kinni on, siis ilmselt ta häkkis end Amee omasse sisse ja elas rõõmu välja. Täitsa tore oli siukses kohas järsku eesti keelset sõna näha.

Teine asi oma eelistuse näitamises on näiteks praegused presidendivalimised Ameerikas. Teatavasti kandideerib uuele ametiajale demokraatlik Barack Obama ning tema vastas on vabariiklaste esindaja Mitt Romney. Ameeriklastel on Obama ja Romney sildid-pildid hoovi peal püsti (vastavalt sellele, keda nad toetavad), nad kleebivad nimedega kleepse autodele, ratastele, isegi kiivritele. Täna nägin ühte meest särgiga, millele oli kirjutatud "I support Mitt Romney" ja muidugi ei puudunud sealt ka mehikese näoga pilt.

Selle viimasega jäin ise mõtlema, et Eestis me küll ei vali presidenti, aga erakondasid me ikka valime ja kuigi ma omavanuselistega ikka arutan, et kes kelle valis, siis ma olen märganud, et näiteks vanem generatsioon varjab küll oma eelistusi väga kiivalt. Huvitav, kuidas see välja näeks, kui Eestis oleks hoovide peal püsti kollased sildid oravate ja Reformierakonna nimega või sinised IRL sildid.. Päris julge oleks vist panna roheline ja keskerakonna silt, hahaha.

Seoses minu autosõitude ja muusikaga, Adam mainis kunagi, et ma oleks ettevaatlik lauludega, mida autos kuulan. Tegin eesti keelse plaadi, umbes nädal hiljem laulis Evie juba lugusid kaasa. Tegin siis uue plaadi väheke lapselikemate lauludega ja nüüd oleme me umbes nädala sõitnud niimoodi, et ainult "Hamster song" mängib, sest see on Evie lemmik. Mind ajab täitsa oksele juba see laul. Haha.

Ja kirsiks tordile Sophia ja Judy lahkumispeo grupipildi natuke ilusam versioon. Eelmine oli silly-versioon.

Paremalt siis Zuri (Panama), mina, Marta (Ukraina), Kelly (võõrustas), esimene rida Madelene (Rootsi), Judith (Saksamaa) ja tagant vasakult Kim, Nele ja Sophia, kõik Saksamaalt.

esmaspäev, 15. oktoober 2012

Suure sööma pühapäev

Väga hull pühapäev oli täna, ma pole vist elu sees nii palju söönud kui täna. Tõesti oli selline tunne lõpuks, et palun Jumalat, et mul kergem hakkaks. Aga midagi söömata ka ei saanud ju jätta, no ei. Selles mõttes, et söök jagunes terve päeva peale ära, aga viimane oli NII SUUR, et oi-oi-oi.

Öösel sai jälle pool ööd üleval passitud, niisiis hommikul ärkasin minut enne äratuskella, see oli 11.59. Ilmselt oleks põõnanud poole õhtuni veel. Mis teha, kui töönädal kohe soodustab seda kauast üleval olemist, haha. Igal juhul käisin siis pesus ja panin end valmis, kella ühest algas Evie sünnipäevapidu.

Kui alla läksin, olid seal Amee vanemad, Terry ja oioi, vanaema nimi läks meelest ära ja Amee õde Ashley oli ka. Varsti pärast seda tulid Adami vanemad ka, nende nimedest ma ei tea üldse midagi. Kui Adam ütles, et ma olen Eestist, olid kõik selliste nägudega, et misasja, mis see on, kus see on? Amee isa pani üpris lähedale, küsides, kas see on kuskil Rumeenia kandis. Noh, okei, saab andeks, parem Rumeenia kui Venemaa. Järgmine nali muidugi oli minu nimega. Hääldasin, mis ma hääldasin, no ei tulnud sealt Gerlit kuidagi ning lõpuks Adam õpetas neile oma nipi mu nimega, ütles, et nagu nii ma juba harjunud oma "uue" nimega. Üritasin Kristole seletada, kuidas nad mu nime ütlevad, aga see on ikka keeruline, seda peab ise kuulma, haha..

Peo söögid olid üsna ameerikapärased, mac&cheese, pizza ja mingid seened juustude ja värkidega, mu ema teeb umbes taolisi asju ahjus, seentenimi ei tule meelde, igal juhul see kraam minu suhu ei jõudnud. Muid asju sõin, pizza oli mitte pehme põhjaga, vaid krõbe nagu mingi kreeker vms oleks põhjaks, noa ja kahvliga süüa ei saanud. Ja see mac&cheese pole ka mul mingi eriline lemmik. Võin süüa, aga mitu portsu ei tahaks. Ja lõpetuseks muidugi oli kook, see sama, mida me eile õhtul ehitasime. Hommikul Amee kaunistas seda, superilus tuli.

Laulsime sünnipäevalaulu ja siis nad laulsid mingi teise laulu veel otsa, millest mina aru ei saanud, aga mille lõpp oli umbes, et puhu nüüd küünlad üks-kaks-kolm.. Keeruline värk mu jaoks, haha.

Mac&Cheese, pizza, seened, saiakuklid ja tort

Tort lähemalt

Päevastaar

Phuuuhh, puhutud

Eviel oli sini-must-valge kook

Väike printsess!

Ja mehed ikka vaatasid kõik diivanil sporti.. Taga paistab Adami ema ja Evie, siis Adami isa, Adam ja esiplaanis Amee isa ja Gram.
Pidu iseenesest oli tore, ma olin nagu mingi vaatamisväärsus, kõik küsisid küsimusi, sain oma lemmik lumejutu rääkida, kuidas meil ikka oktoobrist aprillini kogu aeg paks lumi maas oli ja uue huvitava küsimusena küsiti mult, millal ma oma pere viimati nägin ja kas ma igatsen kah. Päris armas. Igal juhul seltskond oli sama, kes tänupühade ajal külla tulevad ja teatavasti on mu ema ja vend ka tänupühal meiega, seega ma siis tegin eeltöö nende jaoks ära, Eesti kohta küsimustele vastamisega.

Pärast pidu, läksin mina välja. Adami vanemad olid siis veel siin, nendega jätsin kenasti hüvasti, nad olid imearmsad lihtsalt. Kõik külalised olid, aga Adami vanemad suhtlesid minuga rohkem ja jätsid siukse ekstrasõbraliku mulje. Väga tore ja ei mingit pinget suhtlemisel, väga tsill. Õue minnes avastasin esimese asjana, et paduvihma sajab, räige torm. Mingi seos vist vihma ja minu kinoskäiguga, sest sõitsin mina Masonisse, kinno, jälle, ja jälle sadas vihma. Seal kohtusin seal Christini ja Paulaga. Christin on üks tšehhi tüdruk, kellega ma juba kaks kuud olen netis suhelnud, aga saime alles esimest korda kokku ja Paula on mehhikost. Mind kohe tõmbab nende mehhiklaste poole, haha.

Saime natukene jutustada, siis saabus Madelene ka ning siis läksime kinno. Filmiks uuesti Pitch Perfect, kuna teised polnud näinud ja mina tahtsin ka uuesti näha. Teatavasti on asjade alla laadimine ameerikas väga-väga paha tegu, seega ma võin küll kinos käia mitu korda vaatamas.

Pärast kino tegi Madelene ettepaneku minna frozen-yogurtit sööma, mis siis on nagu jäätis, aga jogurt. Ja erinevaid maitseid saab võtta ja pärast veel igasugu kraami sinna peale panna. Ma mõtlesin, et tavai, see on mu esimene kord, tulgu siis täiega. Võtsin šokolaadi, apelsini, maasika, vanilje ja ee.. üks oli veel, ka pruunivärvi, jumal teab, mis asi, need jogurtid siis igal juhul ja siis panin peale maasikaid, kiivisid, M&M komme, šokolaaditükke ja pähkleid.

Seal need jogurti automaadid ja maitsed

Lisandid

Minu ekstrasuur frozen-yogurt

No see viimane nüüd oligi see, millest alguses rääkisin, et seda sai liiga palju ja mul oli süda väga paha. Järgi ka jätta ei tahtnud. Maitse igal juhul oli lihtsalt super ja ma ei jõua oodata, millal sinna uuesti minna, imehea lihtsalt. Ahjaa, hinna määras kaal.. Oma hinnast ei hakka üldse rääkima, hahaha.

Jutustasime Paula, Christini ja Madelenega hästi pikalt ja asjadest, millest ma varem ei olnudki rääkinud ja sain uusi asju teada kõikidelt tüdrukutelt ja rääkisin oma kogemusi ja muidugi rääkisime Madelenega Allanast. Kui Allana siin oli, oli ta Madelene üks parimatest sõpradest ja Madelene oligi see, kes mulle alguses kohe ütles, et midagi ei klapi minu ja tema teadmistes, mille peale mina siis kõhklema hakkasin. Kokkuvõtvalt oli väga lõbus õhtu, tõepoolest, sai naerda palju ja hea tunne oli uusi sõpru ka saada, eriti just selliseid, kellega ma terve aasta saan koos olla.

Selle viimase lausega seoses ütleksin, et kõige rohkem siin loodud sõprussuhete juures sakibki see, et sisuliselt sõlmid sõpruse, aga iial ei tea, millal see otsa saab. Selles mõttes, et muidugi me suhtleme internetis edasi ja tutvus on kogu eluks, aga just selliste lähedasemate suhete loomine, näiteks minu ja Madelene sõprus. Mul on lihtsalt nii kahju, et ta ära läheb. Täiesti kindlalt tema äramineku peol nutan lahinal. Me küll juba panime paika, millal me jälle kohtume, aga ausalt, see tunne lihtsalt sakib. Seda ütles kunagi üks vahetusõpilane ka hästi, et eestist ära minna on kerge, sest tead, et näed neid 9 kuu pärast (mina siis 12 kuu pärast) uuesti, aga usast ära minnes ei pruugi sa neid sõpru enam iialgi näha. Tänapäeva internet on küll kõikvõimas, aga internet ei asenda sõprust. Ja sellepärast mul ongi nii nii kahju.. Oeh. Mõtlesin selle peale terve tänase autosõidu, kui koju tulin, see sakib. Sakib, sakib, sakib.

Üks pessimistlik lõik sai nüüd kah siia kirja pandud. Üldiselt olen ma ikka õnnelik ja megarahul siin, nii, et sellest ühest lõigust ei tasu end kõigutada lasta. Ühest asjast ma pole veel rääkinud. Kui me käisime klubis, siis seal oli mingi rahvusvaheline õhtu või üritus ja pidi paberi peale oma nime kirjutama ja riigi, kust pärit oled ning siis mingi hetk kutsuti mind sinna lava peale, öeldi, et ma laulaks midagi. Haha, hea töö. Ütlesin siis, et ma võtan oma sõbrad lisaks, et nad Rootsist, see peaaegu sama kui Eesti. Ja laulsime kolmekesi. Mingi aeg siis helistati Madelenele, et me meeldisime neile ja kui meile sobib, siis me võiks Chicagosse minna mingile konkursile või tutvustusele (ta ei saanud päris täpselt aru millestki peale selle, et laulma peab), et makstakse kinni, peaasi, et me tuleme. Väga lahe pakkumine. Kahjuks ei ole meil ei Henrikut, kes läks juba Rootsi tagasi ega ka sel hetkel ka enam Madelenet, sest tema juba on siis Rootsi läinud. Igal juhul väga lõbus juhtum ka siin USAs.

Lõpetuseks, nagu juba traditsiooniks on saanud, panen mõned pildid, mis täna tegin.

Vikerkaar!

Halloween jätkub


Veel Halloweeni

pühapäev, 14. oktoober 2012

Laupäev

Eile õhtul jutustasin veel Adami ja Ameega, kui koju tulin, Adam ehitas Eviele jalgratast, sünnipäevakingitus. Jah, veel üks. Kõik filmidest nähtud suured momendid sünnipäevadel (ja jõuludel ja aastavahetusel jne) ongi reaalses elus ka nii ja kingitusi on tegelikult ka nii palju.

Õhtu-öö olid veel lõbusamad, jutustasime Michaelaga (Tšehhi tüdruk, kes oli nüüd kuu aega re-matchis ja läks täna hommikul lõpuks oma uue pere juurde) ja jutustasime veel Camillaga, kellega meil üks vägagi ühine kogemus USAst nüüd on, haha, jagasime muljeid. Väga lahe. Lisaks sain telefonikõne Eestist (eksole, rikkalt elame), õnneks USA numbrile ehk mina vapsee ei maksnud midagi.

Poole ööni lahendasin teooriaeksami teste, väga lahe, lõpuks kui juba 80 küsimust 0-veaga tulid, oli endal ka lõbus ja hea tunne. Mingi poole kahe ajal või jumal teab millal, jäin magama ka. Hommikul ärkasin pool üks. Poolehmatusega, sest ma olin üpris kindel, et eksamile me küll ei jõua, haha. Mööda ei pannudki. Õnneks Adam ei viitsinud ka minna. Mina ei taha sinna üldse minna, ausalt, see sakib. Ma mõtlesin, et peaks öösel salaja minema seda ümbrikut harjutama (auto manööverdamise eksam), see tundus kõrvaltvaadates küll nii väike, et elusees ei sõida ära. Jube jama ka, et võõras auto. Oma autoga teeks kinnisilmi vist ära. Eesti autoga ma mõtlen, sest see auto, mis mul siin on, on küll täitsa okei ja tunnetan küll, aga mõnikord on küll nii, et ise arvan, et kohe on vastas, aga tegelikult mingi sada meetrit ruumi veel.. 

Niisiis passisin voodis veel ja lebotasin niisama, kella neljast algas mu tööpäev. Üleval oli ainult Evie. Mõtlesin küll, et imelik, aga oletasin, et ju Gram läks hiljem magama ja sellepärast alles magab. Lõpuks ärkas Gram kell pool kuus. Oh jumal. Temaga on see jama, et mida kauem ta magab, seda pahuram ta tavaliselt on. Nii ka täna. Alustuseks jonnis, röökis ja nuttis ta umbes 10 minutit. Lõpuks läksime alla, ma serveerisin neile ekstraägeda õhtusöögi - makaronid, võileivad, jogurt.. Noh, et ikka valikut oleks. Mõlemad sõid taldrikud tühjaks.

Täna oli õues totaalne üllatus. Väljas oli 21 kraadi. Jah, eile ma käisin shoppamas, külmetasin õues vesti ja kampsuniga, täna olin lühikeste riietega. See on see USA ilm.. Igal juhul läksime me parki. Igaks juhuks läksime autoga, sest taevas oli nii tume, kartsin tõsiselt paduvihma kätte jääda ning nii oli kindlam auto läheduses hoida. Pargis olime kaks tundi, lõpuks oli nii pime, et me näinud enam üksteistki ja lapsed olid murid nagu mõned põrsad pori sees. 

Kodus vannitiir, mis oli veel ekstranaljakas, lapsed olid väga hoos ja koostööaldid ning kui ma nad vannist välja võtsin, oli meil veel ekstrahuumor vestlus Eviega.

Evie: Don't talk with me. (-Ära räägi minuga)
Gerli: Why? (-Miks?)
Evie: Because you talk too much to me. (-Sest Sa räägid liiga palju)

Hahaha, ma hakkasin niimoodi naerma, et Evie lõpuks naeris ise ka ja kui ma pärast Adamile ja Ameele rääkisin, naersid nemad ka korralikult. Seoses Evie naljadega, meil oli eile ka üks naljakas juhtum, millest ma unustasin kirjutada. 

Gerli: Too much TV is not good for your eyes. Or you have to wear glasses like I do. (-Liiga palju telekat ei ole Su silmadele hea. Või Sa pead prille kandma nagu mina).
Evie: Ohh, I loooovee glasses. (-Ohh, ma aaarrrmrmastan prille.)

Väike ebaõnnestumine vist.. Hahaha.

Kella üheksa ajal tulid Amee ja Adam ka koju, oma järjekordselt jooksmiselt, mind enam üldse ei üllata, kui ma mingil ebatavalisel ajal tööl olen, siis nad raudselt jooksevad kuskil. Veetsime umbes tunnikese koos, Amee-Adam-Evie-mina ning rääkisime juttu ja tegime nalja, küpsetasime veidi sünnipäevakooki, Eviel on homme sünnipäevapidu. Päris mõnus oli, Amee rääkis, et talt küsiti täna dokumenti, hahaha! Kuigi ta tõesti näeb isegi noorem välja kui mina, siis see oli ikkagi väga naljakas. 

Niisiis oli jälle tore õhtupoolik lastega, mõnus patareide laadimine ning tore õhtu veel ka oma "mänguvanematega," igati hea tunne on sees. Mulle meeldib, kui me mingit täiesti lambiseid asju räägime, siis on kohe selline kodune tunne. Õnneks nad on samasugused terava huumoriga nagu ma ise, siis ei ole mingeid solvumisi ja saan end nagu kala vees tunda.. Ma loodan, et mu oma isa Eestis ikka igatseb mu teravaid nalju, haha..

Ahjaa, oleks hästi armas, kui need, kes mu saadetud asjad kätte on saanud, annaks mulle teada ka, muidu ma muretsen end lolliks, kas ikka jõudis kohale või ei jõudnud. Aitäh. 

Lõpetuseks hunnik pilte meie tänasest päevast. 
Kõik koos - CHEEEESEEE!!




See seal on Gram, haha

Õpetasime täna Gramile, kuidas liumäest niimoodi lasta, et ei kukuks, siiani ta sõitis siukse hooga, et alati lõpetas pikali maas. Raske töö tulemusena maandub ta nüüd edukalt - YAY!!

Kuuukkkuu??

CHEEESEEE

Ahvid puuris

Evie tahtis endale pilti teha minu tossudest, talle jubedalt meeldivad need, haaha. Kurikuulsad Puma sokid ka paistavad.

Siin rajoonis reaalselt ei ole väikseid maju, no lihtsalt ei ole. Antud muruplats on jalgpalli väljak, selle ümber ja tagant ma tavaliselt käin jooksmas, kuna mulle ei meeldi asfaldi peal joosta ja seal on väga mõnus muru.

Evie järjekordsed fotografeerimise oskused, ta jätab alati pool mind ainult pildi peale, ahhaa.

Halloween täies hoos, järjekordne maja meie rajoonis ära kaunistatud. Ukse kohal olev ämblik on mu lemmik!


Ostublogi

Kuna minult on palju küsitud Ameerika hindade kohta, allahindluste kohta ja asjade kohta, mis ma ostnud olen, siis ma teen siia väikse kokkuvõtte piltide ja tekstiga. Ohtrate piltide ja tekstidega.

Rosary kaelakett, ostsin selle Ebayst, maksis 3,99$ ja shippingu peale veel 0,99$. Ehk kokku siis 3,9€.

Pusa Hilfigeri poest. Esimene kord käisin vaatamas, maksis 88$, teine kord käisin, maksis ikka 88, kolmas kord läksin, oli allahindlus 30% ja hinnaks 61$ ehk 47 eurot. Seest karvane, väga hea soe ja eks firma annab hinnale oma osa, aga Eestist sellise hinnaga Hilfigerit kohe kindlasti ei leia.

Jope Guessi poest. Maksab 69.99$ ehk 54 eurot. Allahinnatud veel ei ole, ootan kuni hinnatakse. Üles pildistatud nii must kui ka valge.


 Käekotid Guessist. Järjest tulevad pildid, hinnad varieeruvad 75 ja 80 dollari vahel ehk eurodes vastavalt 58 ja 62. Sellele lisandub 40% allahindlus.



Wedge saapad, seest hästi paksud, nii paksud, et pidin number suurema võtma, et jalal kitsas poleks ning jalas väga mugavad nagu sussid. Hinnaks esialgu oli 240$ (186€), aga jumal-teab-mitu-sada-protsenti-allahinnatud ja uus hind 49.99$ (39€). Mingi naturaalsete asjade pood, ilmselt siis esialgse hinna andis lambavill saapa sees ja mingi eriline karv saapa peal ka. Ei tea, ei süvenenud.

Pusa Aeropostale poes, esialgne hind 48,50$ (38€), aga allahinnatud ja uueks hinnaks 9$ (7€).

Pluus Aeropostale poest, esialgne hind 18.50$ (14€) ja allahinnatud hinnaks 1.99$ (1,5€).


T-särk Rue21 poest. See pood on üks mu lemmikuid nagu nii, seal on nii ilusad ja armsad ja samas lahedad asjad. Selle särgi eesmärk on toetada rinnavähi organisatsioone, sest oktoober on USAs rinnavähi kuu (meil on ka mingi taoline projekt, aga ma ei mäleta, mis kuus see oli) ja see pluus oli seljas ka väga väga ilus, nii siis ostsin ära. Maksis 9.99$ (7,7€).


Püksid Aeropostale poest, algne hind oli 34.50$ (27$€) ja mina ostsin 9 dollariga. Mu lemmikpüksid nüüd, nii head pehmed ja no roosa on ju tegija.


Pidžaama, Rue21 poest, maksid 14.99$ (11,5€), olid kallimad kui ma oleks tahtnud, aga no siin olid vahepeal ööd nii külmad, et ma reaalselt magasingi pusa seljas, seega need olid vajalikud. Ja nunnud pingviinikesed on ka peal. 


 Kaelakett "K-tähega," ma ei mäleta, mis selle poe nimi oli, mingi ehetepood oli, maksis 7.99$ (6€).

13. Hunnik asju koos.
a) Nike jooksutossud - Nike poest, originaalhind 99.99$, soodustusega sain 49.99$ (39€)
b) Lühikeste varrukatega jooksusärk - Walmartist, maksis 9.99$
c) Pikkade varrukatega kampsun - Rue21 poest, maksis 19.99$
d) Spordirinnahoidja - Nike poest, originaalhind 49.99$, soodustusega sain 9.99$


Jooga püksid, ostsin need Meijeri poest, maksid 29.99$, olid allahinnatud 14.99$ peale.


Päikeseprillide komplekt, tellisin Ebayst, maksid 19.99$ ja sellele lisandus shippingutasu Eestisse, sest mind kasutati ainult kauba ostmiseks ära, haha. Shipping oli 13$ ja midagi kopikatega.


Nii, vist said enam-vähem kõik asjad. Pesud jätsin panemata, need isiklikumad, aga nende hinnad on enam-vähem samasse klassi, mis Eestis ning mu lemmikud Puma sokid, mille kohta ma palju küsimusi olen saanud. Esimesed ostsin Burlingtonist, 6paari 7.99$, teised ostsin ka sealt ja kolmandad ostsin siit TjMaxxist, olid 6 paari ja 9.99$, aga mulle meeldivad need viimased rohkem, need on õhemad ja kuidagi ilusamad.

Eelmises blogis mainitud lukustatud riietekabiinid vist sai ka valesti natuke välja hõigatud, sest tõepoolest, Mari juhitud tähelepanu, et Oregonis neid pole, tuletas meelde, et Stamfordis neid ka ei olnud. Võib-olla on siis mingi Ohio kiiks või teatud poodide kiiks, aga no siin on küll kõik kabiinid lukus.

Ja siis ütlen veel, et Aeropostale'st sai mu uus lemmikpood. Ebareaalne lihtsalt, mismoodi allahindlusi tehakse ja 100 dollarilised asjad lõdvalt 20-30ga ära müüakse. Pagana eestlased, tehke järgi.. Hahaa.