esmaspäev, 19. märts 2012

Intervjuu ja parandused ankeedis

Tänaseks õhtuks on läinud minek kindlamaks kui varem. Nüüd ilmselt võib lugeda, et 80% on kindel minek. Mis täna muutus?

Pärast mitut päeva ootamist kohtusime minu Eesti agendi Ketlin Jundasega, Olümpia bistroos. Olin 20 minutit varem kohal, nägin enda ees mitut bistrood ja mind valdas segadus. Helistasin Ketlinile, kuid telefon oli kinni. Lõpuks sain ta siiski kätte ning suundusin õigesse kohta, kus naeratav neiu mulle juba lehvitas. Võdin käis südame alt läbi, mõtlesin, et nüüd ja just nüüd.

Esialgu pani Ketlin mind mingisugust iseloomu testi tegema. 260 küsimust, inglise keeles. Esimese hooga võttis pahviks: nalja teed?? Hakkasin siis vaikselt neid täitma. Sisuks fraas, vastuseks true or false. 98% fraasidest sain kenasti aru, 2% läks sellise umbes-sain-aru-võib-olla-ei-saanud-ka süsteemiga. Mõni küsimus ajas eriliselt naerma ja muigama.

Näiteks oli üks küsimus: "Kas Sa tahaksid töötada garaažis?" Õnneks on mul tublid sõbrad, kes garaaži ja autode parandamise suurepäraselt enda peale on võtnud ja nii vastasin sellele fraasile false. Üks fraas jällegi küsis, kas mulle läheb korda, milline välja näen. Esimese hooga panin false. Tagantjärgi hakkasin mõtlema, et pärast mõtleb siis pere, et ma olen mingi jobu, kellele tõesti ei lähe see korda. Panin true. Fraas "Vaesed inimesed on tavaliselt paremad kui rikkad," pani mind aga sügavalt mõtlema. Alguses panin false, siis mõtlesin, et iseenesest kui mu ankeeti satub vaatama rikkas perekond, saavad nad sellest aru, et ma suhtun rikastesse halvasti, kui aga vaatab vaene perekond, ja ma olen vastanud false, solvuvad nad, et minu jaoks on raha oluline. Tõesti keeruline küsimus. Lõpuks panin siiski false ja kinnitasin iseendale, et kõik inimesed on head.

Testi tegemiseks kulus umbes 40 minutit. Niimoodi oli Ketlin ka arvestanud. Testi järgselt vaatasime üle minu profiili, Ketlin andis häid näpunäiteid, kuidas täiendada, mida lisada, mida eemaldada ja talle tegi äärmiselt nalja minu lause "Dear family"kirjas: "Changing dirty diaper was pretty creepy to me, but now it is normal action of day with baby." Nalja pakkus just nimelt lause esimene pool. Mina oma äärmiselt siira olekuga üritasin talle selgeks teha, et just nii oligi, seega arvas ta lõpuks, et see lause on hea ja selle järgi näeme ära, kas perekonnal on ka huumorisoon olemas või mitte.

Positiivne. Edasi rääkisime me veidikene programmist üldiselt ja siis tegime ära intervjuu, mille ajal Ketlin endale märkmeid tegi ja mina jutustama pidin ning selle alusel teeb ta hiljem raporti minu kohta. Päris põnev. Küsimused olid iseenesest lihtsad ning ma pidin kirjeldama oma lapsehoidmise tööd ja kogemusi, oma perekonda ja meie tegemisi, häid külgi endas, asju, mis mulle meeldivad ja mis mu uuele perele võiks ka meeldida. Viimasele punktile ma ei osanud kohe üldse midagi vastata. Lõpuks laususin vaikselt: "Basketball is cool, my new family could think same." Ennast ajab praegu nii naerma.

Kui siis kaks tundi möödas oli ja minu pea korralikult paks otsas oli, rääkisime veel pool tunnikest kogu asjast üldiselt, küsisin oma miljon küsimust üle ning pidin tõdema, et mu emal oli õigus: Eesti load tõepoolest pole USAs mingid tegijad. So, let's do it again! Nüüd ongi siis selline seis, et olenevalt osariigist, on mul mõni aeg kohaneda ja siis tuleb teha uus eksam. Ketlin lohutas, et eksam oli platsi peal, vaja auto ajada left side-right side torbikust, sõita kvartalile tiir peale ja ongi olemas. Seega, lubade pärast ma eriti ei muretse.

Lõpetuseks võin öelda, et jätkuvalt on mul puudu:
1) video, millega ilmselt tegelen homme, oma Hollywoodiliku stsenaariumi täitmisel
2) üks soovituskiri (väike mõte on, kellelt see võtta)
3) arstitõend (millega võin ka esialgu oodata, sest see pole nii oluline)
4) kriminaaltunnistus (sain just teatise, et see on nüüd olemas)

ning väiksed nipet-näpet muutused tuleb teha profiilis. Kuna ma aga täna olen täitsa läbi, tegelen sellega homme.

Kokkuvõtteks võin öelda, et tänane intervjuu polnud pooltki nii jube kui kartsin ning pigem tekitas just kindlama tunde, et kõik on õige ja et Ketlin on ääretult meeldiv inimene, kes tõesti aitab igas olukorras. Mõne inimesega kohe tekib kiireimini klapp.

Üks, mis kindel, minnes on esimene peatus New York.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar