Minu viimased päevad on olnud ääretult põnevad. Suhtumine kogu programmi muutub hetkest, mil tead, kuhu lähed, kelle juurde lähed, millal lähed. Oleme suhelnud perega, minuga võeti ühendust programmi Londoni peakontorist ning anti hunnikus igasugu infot mineku, oleku, pere, linna ja kõige muu kohta.
Pere, kelle juurde lähen, elab juba eelnevalt mainitud Staten Islandil, mis kirjade järgi New Yorkist (kesklinnas, Times Square ja muu säärane fancy) 10-30 minuti kaugusel, olenevalt kas minna praami, auto, bussi või rongiga.
Kodutänav. Mulle isiklikult jättis väga ameerikaliku mulje, maja on majas kinni (kohe tuli silme ette seventh heaven sari) ning jõuludel võisteldakse kaunistuste pärast. Pildi lisan ka, siis saate parema ettekujutluse. Mu naabritel on bassein, peab vist nendega kiiresti sõbraks saama. Haha.
Lisaks eelnevalt mainitud elamisele pakub pere mulle oma isikliku auto. Enamikud au-pairid saavad autot kasutada, aga üsna tihti jagatakse seda isa-emaga. Seega, juba mitmes punkt väga hästi. Mul on tunne, et ma olen paradiisi saadetud.
Pere, kelle juurde lähen, elab juba eelnevalt mainitud Staten Islandil, mis kirjade järgi New Yorkist (kesklinnas, Times Square ja muu säärane fancy) 10-30 minuti kaugusel, olenevalt kas minna praami, auto, bussi või rongiga.
Maja. Mitu korrust majas kokku on, ma ei tea, pildi järgi tundub, et kolm + siis minu basement korrus. Giovanna ütles, et seal on rohkelt aknaid ja ma ei pea kartma, et seal pime on ning kuna hetkel käib seal remont, saan tutvustavad pildid hiljem. Minu jaoks on majas terve korrus. Mul on omaette sissepääs, kust pääsen elutuppa, lisaks on mul magamistuba ja vannituba. Seda kõike on pisut rohkem, kui ma oleksin osanud oodata, aga siiski vahva. Keldrikorrusel on ka pesutuba, kus on pesumasin-kuivati-triikimiseks vajalik, seda tuba kasutab pere ka, kuid see pidi minu ülejäänud kompleksist eraldi olema ja nemad minu tubadesse oma jalga tõstma ei pidanud.
Lisaks eelnevalt mainitud elamisele pakub pere mulle oma isikliku auto. Enamikud au-pairid saavad autot kasutada, aga üsna tihti jagatakse seda isa-emaga. Seega, juba mitmes punkt väga hästi. Mul on tunne, et ma olen paradiisi saadetud.
Täna sain oma au-pairi leheküljele suures hunnikus informatsiooni, mida ma esimese hooga üritasin tervenisti alla neelata, aga uuesti üle lugedes avastasin fakte, mis algselt kahe silma vahele jäid. Niisiis, kliima minu ümber, märtsist oktoobrini on 20-26 kraadi, kuumadel suvedel 26-32 kraadi, talvel jääb temperatuur nulli kraadi ligi. On üsna selge, et talvejopet ma Eestist kaasa ei võta, sellega pole seal küll mitte midagi teha.
Mineku kuupäev samuti eelmises blogis juba mainitud 6.august, Tallinn-München-New York ja seal siis orientatsioon, mis mind mu aastaks ettevalmistab ning perega kohtun silmast-silma 9.august. Minekuni 111 päeva!
Igaks juhuks kommenteerin, et kas su pere on sellega nõus, et postitad siia infot nende elukoha kohta jne? Seda võib minu teada ainult siis, kui pere nõus on.
VastaKustutaMari
Siin pole mitte midagi isiklikku, need andmed on googlest kättesaadavad :)
VastaKustutaSinu kommentaarist ajendatuna küsisin siiski igaks juhuks üle ja nende soov oli mitte panna pilte lastest, muu suhtes nad ettekirjutusi ei teinud.
Aga aitäh tähelepanu juhtimise eest :)
Kõik tundub nii lahe! Olen ka ise au-pairi programmis sees ning vaikselt täiendan oma pabereid. Ketliniga tuleb intervjuu arvatavasti järgmine nädal. Kõike seda siin lugedes tuleb juba endalegi selline ärevustunne sisse. Mul on nii hea meel, et sa endale hea pere leidsid. :) Kas sa Ameerika saatkonnas oled juba käinud? Igastahes palju edu ning loodan isegi varsti juba peret leidma hakata :))
VastaKustutaMirjam
Mul praeguse tükk aega ootamisega on juba vaikselt ärevus seest kadunud, nüüd hakkan endale lihtsalt teadvustama, et varsti minek.
VastaKustutaIntervjuu on lahe, nagu esimesest postitusest lugeda said, ära üldse karda, ta on väga väga lahe inimene.
Aga saatkonnas ei ole käinud, mu paberitega oli mingi jama ning pidid juba eelmine nädal minuni jõudma, läksid tagasi Londonisse ja nüüd pandi täna uuesti posti ehk siis mingi mai keskel-lõpu poole tuleb see käik ette alles.
Pered hakkavad väga kiiresti kirjutama, tähtis on ise tunda, et see pere on see õige. Kui oled kahevahel, lepi Skype-kõne kokku ja otsusta pärast seda. Kui kasvõi üks asi tundub vale, siis ära oma jah-sõna ütle, muidu kannatad terve aasta. Selge on ju see, et kui oled perest ja sõpradest kaugel, tunduvad need halvad asjad palju hullemad, kui nad tegelikult on.
Aga edu Sullegi!