pühapäev, 24. juuni 2012

Lähen reisima

Kuigi mul pole oma toa pilte veel endiselt, juttude järgi peaks see valmima homme, siis panen siis pildid teistest asjadest, mida vahepeal teada olen saanud. Viimane nädal olime Giovannaga väga suures suhtluses, iga päev vahetasime mitmeid pikki kirju ning tänu sellele võin praegu südamerahus öelda, et mul pole ühtegi vastuseta jäänud küsimust.

Kunagi mainisin, et minu kohale jõudmisel ootab perekonda puhkus. Päris täpselt nüüd ei teagi, kas see toimub kohe mu saabumise nädalavahetuselt ( jõuan pere juurde neljapäeval ) või muutub veidi. Igal juhul puhkusepaigaks Fire Islandi nimeline saar, kus pere tuttavatel on suvila ja kuhu meid on kutsutud.

Fire Island on üks pikk (48 km) ja peenike (laius kuni 1 km) saar Atlandi ookeani ja Great South Bay (Suure lõunalahe) vahel. Tegelikult on see saar üks suuremat sorti liivaluide, mis püüab kinni ookeanilt tulevad lained ja selle varjus oli Long Islandi vaalapüüdjatel hea kodusadamasse sõita. Kuna saar on enamuses looduskaitse all, siis luidetele kolama minek on keelatud. Käia tohib ainult laudradadel.

Tundub väga väga ilus koht, küll väikse elamisega, selles mõttes, et inimesi paikseid vist eriti ei ole ja käiaksegi vaid suviti päevitamas ja ujumas, aga nii palju kui lugesin lainete kohta näiteks, kasvas elevus ikka viiekordselt, mulle ju meeldivad lained!

Teine reis tuleb mul ka peatselt pärast saabumist, 14.augustil lähme Giovanna ja Stefanoga Bostonisse! Boston on linn Ameerika Ühendriikides, Massachusettsi osariigi pealinn. 2010. aasta rahvaloenduse järgi elas Bostonis 617 594 inimest. Bostoni ja New Yorgi vahele jääb 305km, kuna see on ühepäevane reis, võib eeldada, et algab vara hommikul ja lõppeb hilisõhtul.

Piltide järgi tundub lihtsalt tüüpiline suurlinn, hunnik kõrgeid maju, lahedad valgustused ja muu säärane. Eks siis ole varsti näha, kas reaalselt suudab linn mulle parema mulje jätta.

Üldiselt olen ma oma perekonnast meeletult sillas ning väga rahul, sest juba see, kuidas nad praegu minuga suhtlevad, näitab, et mul saab seal hea olema. Tundub, et sealse pere ema on sama soe ja rõõmus, nagu mu ema siin.

Minu meelest kõige armsam küsimus, mis Giovanna mult küsis, oli see, millist patja ma endale sooviks. No kui väikeste detailide peale inimene mõelda suudab? :)

Mõtlesin ka selle peale, et esialgu tahtsin 9.juulil minna, ja praegu arvan, et augustis minek on tunduvalt parem, sest nii palju asju jääks tegemata ja tähtsatele inimestele jääks liialt vähe aega. Viimase probleem on tegelikult praegu ka, sest oluliste inimeste jaoks pole kunagi piisavalt aega, kahjuks.

Igal juhul, 43 days to go!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar