Pärast seda, kui hakkasime mu hostemaga rääkima detailidest, olen ka ise juurde otsinud ja Liisilt abi saanud ning et mu ahastus mulle ikka meelde jääks, panen kirja ka.
Esiteks, keskendudes kõige olulisemale, mida tohib üle USA piiri viia ja mida mitte. Terve tänase hommikupooliku olen läbi tuulanud mööda foorumeid, eesti keelseid ja inglise keelseid, sest hoolimata reeglitest inimesed ju ikka rikuvad neid ja nüüd ongi pigem hasart selles, kes mida üle on saanud viia. Juurviljad-puuviljad võib kohe ära unustada, kaks kanada turisti olid ühe õuna pärast 300USD (u 244 eurot) trahvi saanud. Ma trahvi maksta ei taha, võtku siis endale kui tahavad.
Minu ideesse perele kingiks viia mahuvad Kalevi kommid-šokolaadid, ema küpsetatud leib, kilu, Vana Tallinn. Vist peaks enam-vähem kõik tollist läbi minema. Kala on küll keelatud, aga mu ema arvas, et mõeldud on ikkagi värsket kala kilekoti sees, mis kohe pahaks läheb, et konserv ei tohiks arvesse minna. Lisaks tuleb mul kaasa võtta paar asja Liisile, näiteks tema vanaema küpsetatud leib ja aroomisool, aga ka oleks ta tahtnud kohupiima, mis on foorumite järgi täiesti NO NO NO kaup. Ma nüüd ei teagi, kas ma julgen või ei julge. Ilmselt ei julge.
Teiseks, mida USAs ei ole ja mis on seal kallis? Järjest on Liis mulle kultuurišokki teinud, kuidas seal ei ole kohupiima ega kohukesi (mind tundvad inimesed teavad, et see on minu nõrkus), nüüd sain teada, et manna (et teha mannaputru) on 300g 3 dollarit (u 2,5 eurot) ning maasikad maksavad palju ja pole magusad. Jah, ma söön järgmised kolm nädalat oma aastase maasikaisu täis. Ilmselt saan mingi lööbe ka selle tagajärjel.
Kolmandaks, Giovanna (mu hostema) uuris minu toiduharjumuste kohta ja eelkõige hommikusöögi kohta (tundub, et see on igas riigis oluline). Hommikusöögiga on lihtne, olen harjunud krõbinaid juba mitu aastat sööma, mõnikord ka mõned võileivad ning nädalavahetusel saab mõnikord putru ka. Muu söögiga on muidugi keerulisem. Vajasin selle kirjeldamiseks ikka sõnaraamatu abi, sest miks ma peakski teadma toiduainete, mida ma ei söö, nimetusi inglise keeles. Naljatlesin veel, et ma pean viis A4 täis kirjutama asju, mida ma ei söö. Õnneks, tuginedes Liisi väidetele, ameeriklased eriti mingeid rohelisi ja värskeid asju ei söö, seega ei teki probleemi ka minu (pehme)herne, maisi, paprika, ubade ja sibula vihkamisest.
Kuna ma nüüd unenägudes näen ainult Eestist lahkumist, USAsse jõudmist, isegi USAs blogimist, kasutan ka kogu vaba aja igasuguste usa asjadega seotult. Näiteks leidsin ma kahe väliseestlase blogid, kes New Yorgis elavad, mõlemal on väga olulisel kohal pildid. Luban, et mina hakkan ka palju pilte üles panema, pildi maniakk nagu ma olen. Üks nendest väliseestlastest kirjutas nii ilusti, et meie peame oma vanavanemate nooruspõlvest teada saamiseks urgitsema arhiivides jne, meie lastelastel on aga lihtne meie blogid läbi lugeda. Üsna kuldsed sõnad.
Blogi aadressid lisasin ka oma paremasse teiste ameeriklaste tulpa, aga mainin need ka siin ära:
1) http://karinkaup.blogspot.com
2) http://reeedenewyork.blogspot.com
Niisiis, 27 päeva minekuni.
Esiteks, keskendudes kõige olulisemale, mida tohib üle USA piiri viia ja mida mitte. Terve tänase hommikupooliku olen läbi tuulanud mööda foorumeid, eesti keelseid ja inglise keelseid, sest hoolimata reeglitest inimesed ju ikka rikuvad neid ja nüüd ongi pigem hasart selles, kes mida üle on saanud viia. Juurviljad-puuviljad võib kohe ära unustada, kaks kanada turisti olid ühe õuna pärast 300USD (u 244 eurot) trahvi saanud. Ma trahvi maksta ei taha, võtku siis endale kui tahavad.
Minu ideesse perele kingiks viia mahuvad Kalevi kommid-šokolaadid, ema küpsetatud leib, kilu, Vana Tallinn. Vist peaks enam-vähem kõik tollist läbi minema. Kala on küll keelatud, aga mu ema arvas, et mõeldud on ikkagi värsket kala kilekoti sees, mis kohe pahaks läheb, et konserv ei tohiks arvesse minna. Lisaks tuleb mul kaasa võtta paar asja Liisile, näiteks tema vanaema küpsetatud leib ja aroomisool, aga ka oleks ta tahtnud kohupiima, mis on foorumite järgi täiesti NO NO NO kaup. Ma nüüd ei teagi, kas ma julgen või ei julge. Ilmselt ei julge.
Teiseks, mida USAs ei ole ja mis on seal kallis? Järjest on Liis mulle kultuurišokki teinud, kuidas seal ei ole kohupiima ega kohukesi (mind tundvad inimesed teavad, et see on minu nõrkus), nüüd sain teada, et manna (et teha mannaputru) on 300g 3 dollarit (u 2,5 eurot) ning maasikad maksavad palju ja pole magusad. Jah, ma söön järgmised kolm nädalat oma aastase maasikaisu täis. Ilmselt saan mingi lööbe ka selle tagajärjel.
 |
| Alustasin maasikaisu täis söömisega juba nädalavahetusel |
Kolmandaks, Giovanna (mu hostema) uuris minu toiduharjumuste kohta ja eelkõige hommikusöögi kohta (tundub, et see on igas riigis oluline). Hommikusöögiga on lihtne, olen harjunud krõbinaid juba mitu aastat sööma, mõnikord ka mõned võileivad ning nädalavahetusel saab mõnikord putru ka. Muu söögiga on muidugi keerulisem. Vajasin selle kirjeldamiseks ikka sõnaraamatu abi, sest miks ma peakski teadma toiduainete, mida ma ei söö, nimetusi inglise keeles. Naljatlesin veel, et ma pean viis A4 täis kirjutama asju, mida ma ei söö. Õnneks, tuginedes Liisi väidetele, ameeriklased eriti mingeid rohelisi ja värskeid asju ei söö, seega ei teki probleemi ka minu (pehme)herne, maisi, paprika, ubade ja sibula vihkamisest.
Kuna ma nüüd unenägudes näen ainult Eestist lahkumist, USAsse jõudmist, isegi USAs blogimist, kasutan ka kogu vaba aja igasuguste usa asjadega seotult. Näiteks leidsin ma kahe väliseestlase blogid, kes New Yorgis elavad, mõlemal on väga olulisel kohal pildid. Luban, et mina hakkan ka palju pilte üles panema, pildi maniakk nagu ma olen. Üks nendest väliseestlastest kirjutas nii ilusti, et meie peame oma vanavanemate nooruspõlvest teada saamiseks urgitsema arhiivides jne, meie lastelastel on aga lihtne meie blogid läbi lugeda. Üsna kuldsed sõnad.
Blogi aadressid lisasin ka oma paremasse teiste ameeriklaste tulpa, aga mainin need ka siin ära:
1) http://karinkaup.blogspot.com
2) http://reeedenewyork.blogspot.com
Niisiis, 27 päeva minekuni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar