Laupäev

Kuivõrd ma eile kell pool neli hommikul koju jõudsin, polnud ma üldse võimeline mingit blogi kirjutama, põhimõtteliselt täiesti mingis mulli sees.

Minu eilne päev oli selline võimas, emotsioonide poolest. Harva kui nii palju erinevaid emotsioone ühte päeva saab. Hommikul ärkasin 12 ajal ja lebotasin lihtsalt oma toas kuni kella viieni. Vaatasin elu keset linna ja minu mees suudab saadet, see viimane mul ikka täielik lemmik, üks kift asi, millega eestlased hakkama on saanud. Selle nädala osa lemmik oli mul muidugi see Eesti 15 tippsportlase ära arvamine, eriline käkitegu ju.

Lõpuks tekkisid süümepiinad, et terve päeva oma toas tühja pannud ja ajasin jooksuriided selga ning läksin alla. Esimesega hooga küsiti mult alt, kas ma midagi söönud olen üldse. Ütlesin, et jaa, kommi. Haha. Nägin, et lapsed on riides, seega uurisin, kas nad lähevad ära ja saanud jaatava vastuse, hakkasin üles tagasi minema võtit võtma. Siis selgus, et meie majas on salasissepääs, whoohaa, kuhu saab ilma võtmeta. Vat kui vahva. Senikaua kuni Adam mulle näitas, kus ja mis see on, värises ta ja ütles mulle, et ma olen segane, et nii külm on.

Väga külm ei olnud, mingi 14 kraadi vist, aga tuleb tunnistada, et tuul käis läbi nii kõrist kui ka kõrvadest. Halb variant. Kuna ma aga oma emotsiooni pealt nii ükskõikne olin, et mind ei kõigutanud ei see külm tuul ega ükski kehaosa, mis meeletult haiget tegi. Kui lõpuks koju jõudsin, istusin 10 minutit trepi peal, üles ei jaksanud minna, täitsa julm oli olla. Julm, aga hea. Huh, pärast veel tegin ligi tunnise vanni, et lihased soojaks saada uuesti ning siis sättisin end valmis ja läksin kodust minema.

Kõigepealt käisime me Zuriga Subways söömas ja siis otsustasime hetkeajendil minna kinno. Tihedalt saab neid kinosid juba viimasel ajal. Kinos liitus meiega ka Karen. Pärast kino sain kutse liituda kohalike noormeestega Tim Hortonsis. Sõitsime kõik koos sinna, tutvusime seal teistega, Jason oli ja Terry ja jeebus, mis selle kolmanda nimi oli.. Ma ei mäleta. Kuna sealt süüa ei saanud, sõitsime me McDonalds'isse, mis on 24 tundi lahti ja kuna sealt ka ei saanud süüa, sest seal sai ainult sularahas maksta ja kõigil olid kaardid, siis hakkas mingi uus plaanide arutamine ja selle peale viskas minul, Zuril ja Karenil üle ning me leppisime kokku, et lähme kolmekesi ja leiame süüa.

Kui ma olin autosse istunud, sõitis Jason oma autoga mu kõrvale ja üritas minuga rääkida, aga ma ei tea, ma vist oma emotsiooni pealt lihtsalt jälle paugutasin ja olin ilmselt väga ebaviisakas. Ma hiljem küll vabandasin, aga nagu Zuri ütles, siis ta andis selleks põhjust kah. Lõpuks siis sõitsimegi Zuri ja Kareniga teise MCi ja saime seal siis natuke süüa. Tasuta saime küpsiseid ka, sest inimene tellis ja sõitis enne minema, kui kätte sai. Haha. Imehead olid, ahjusoojad ja šokolaadiga, mm.

Kõhud täis ja iga roju oma koju. Astusin uksest sisse ja pilk kellale kinnitas, et ma olin ilmselgelt liiga kaua jälle väljas. Jõudsin oma tuppa, suutsin ainult kõik riided seljast ära võtta ja vajusin. Huh, mõnus. Pärast pisukest puhkust võtsin end ikka kokku ja sättisin magamiseks valmis ja nii võiski väga mõnus öö alata.

Yay, armastan oma uusi saapaid

Pool kolm öösel, mäkis, jeejee