Vaba päev, tööpäev, sünnipäev

Kolmapäev on vaba päev ja sel nädalal oli küll koristaja päev, aga ma lihtsalt ei suutnud üles ärgata ja üleüldse olen ma piisavalt tubli, et oma tuba ise koristada (mida ma ka hiljem tegin), seega ma magasin süümepiinadeta terve aja, kui koristaja kodus oli.

Kui ma üles ärkasin, oli meil Killuga Bingo Loto õhtu, nemad vaatasid telekast ja jagasid mulle ka numbreid ja siis mina muudkui tegin oma piletile märkmeid. Kahjuks ei võitnud. Äkki järgmisel nädalal uuesti, haha, päris tore meelelahutus mu meelest.

Pärast lotomängu sõitsin West Chesterisse, mis on minust umbes 15 minuti kaugusel, kohtusime Robiga ja sõime tema lõunasöögi ja minu hommikusöögi. Tema siis on mäletatavasti see minu "intelligentne ameeriklasest sõber," mis tähendas, et ka meie vestlus oli läbi ja lõhki tarka juttu täis. Mingi hetk ma väsisin sellest lihtsalt ära ja hakkasin napakamaid teemasid otsima ja lõpuks me jõudsime oma jutuga sinnani, et beebidele mõeldud purgitoidud ei ole üldse head. Haahaa, praegu ajab ennast ka naerma, kuidas sellisest teemast üldse rääkida saab.

Kuna Rob pidi tööle tagasi minema, läksin mina poest läbi, ostsin Graemele veel paar asja ning sõitsin siis koju, kust leidsin üllatuslikult eest Amee isa. Ja Graeme ka. Mõtlesin, et räägin vanaisaga juttu, aga ta ei tundunud üldse jutusoonel olevat, niisiis skaipisin Killuga ikkagi.

Pärast läksin alla ja leidsin sealt veel Ashley, kes on Amee õde ja Amee ema ka. Ja siis eelnevalt oli Amee isa ka. Mina ei teadnudki, et meil mingi pidu on, haha, seda suurem üllatus. Seekordne kohtumine oli pisut lõbusam kui eelmine, kuna teist vanaema-vanaisa ei olnud, rääkisin nendega ja tuleb tunnistada, et pean oma arvamust pisut korrigeerima nendest. Esimesest kohtumisest jäi mulle kuidagi mitte nii sõbralik mulje neist.

Kui nemad ära läksid, kolisin üles ära, vaatasin x-factori ära ning pärast seda tahtsin magama minna, aga no oli vaja ühega ja teisega ja kolmandaga rääkida ja nii see aeg muudkui venis ja venis ja venis.. Niisiis, kui mul hommikul kell 7.30 helises, ei tahtnud ma ennast üldse tunda. Uni oli magusam kui šokolaad, jumala tõsiselt. Kuulsin, et Brutus haukus ja garaažiukse häält, mõtlesin, et misasja, kes see enne kaheksat külla tuleb. Hiljem selgus, et see oli öö läbi tööl olnud Adam, kes terve päeva siis kodus magas.

Mina läksin alla ja andsin Graemele oma kingituse, kutil oli täna sünnipäev, sai tervelt 2! Meil oli palju juttu olnud lärmakatest mänguasjadest, seega ma arvasin, et oleks jube naljakas kinkida midagi, mis teeb palju palju lärmi. Sain hästi hakkama. Graemele igal juhul väga meeldis, võttis auto isegi magama kaasa.

Vasakul siis minu kingikott: kiirabiauto, lotte krõbinad, the cars vannimullid ja draakonikommid (minu pere laste vaieldamatud lemmikud) ning paremal paistab kurikuulus kiirabiauto lähemalt. Ja Graeme sünnipäevasõõrik.

Minu sünnipäevalaps, kadestan neid rosinasilmi ja pikki ripsmeid. Ja viimasel pildil on näha, et kutt kasvab kasvab, ilmselt minu lahkumiseks on juba jalg sama suur kui mu käsi.

Meie päev oli väga produktiivne - meil oli hommikul suur suur kunstitund, terve laud oli pärast joonistusi täis. Mina pidin rohelise Brutuse joonistama ning punase maja, kuhu siis Evie lisas tegelased ja muidugi "car-truck" Graemele. Need kaks sõna on tal kõige puhtamad, mida ütleb. Nagu Adam mõnitas, kui ma tahtsin Graemele musi teha, karjus ta "No! No!" ja siis Adam ütles "Nooo kisses, only cars and trucks." Haahaa. Hiljem tegime käsitööringi, tegin neile paberist lennukid. Tahtsin aurikut ka teha, aga ei mäletanud absoluutselt, kuidas see käis. Järgmiseks korraks õpin internetis selgeks. Soolatopse meisterdasime ka.

Kunstitund, kunstihuvilised, käsitööring ja meie joonistuste kogumik

Mõlemad lapsed läksid kell 1 rahumeeli magama ja ärkasid alles kell neli minu äratamise peale. Selleks ajaks oli Adam ka üles ärganud, seega oli minu tööpäev läbi. Mitte, et see lastele sobinud oleks, niisiis me veel tegime mingit paraadi üle maja ning mängisime Eviega printsesse ja Graemega autodega. Lõpuks kell viis tulin oma tuppa, kaklesin iPodiga ning sättisin siis end valmis ja läksin välja.

Sõitsin uuesti West Chesterisse, seekord Chicago restorani nimega "Uno," (mitte ei tea, kuidas Uno Chicagoga seotud on) ja kohtusin seal Ianiga. Teenindaja oli lihtsalt nii supersõbralik, alguses kuuldes, et me mõlemad oleme seal esimest korda, vuristas ruttu igasugu asju ette ning ma valisin siis Caesari salati ja kanapizza. Tahtsime küll BBQ kana tellida, aga teenindaja millegi pärast arvas, et mingi muu kana ja lõpuks saime siis BBQ kana pizza tasuta koju kaasa võtta, teenindaja ütles, et tema viga. Mitte, et teisel pizzal midagi viga oleks olnud. Vot siuke teenindus!

Ian on ilmselt minu inglise keele arenemises päris palju "süüdi," sest just tema on see olnud, kes mu jaoks nagu õpetaja on olnud ja täna ta üritas mulle seletada sõna kirbud ja no ei saanud aru. Lõpuks kutsus teenindaja, et kas ta oskab seletada seda sõna ja teenindaja küsis, miks seda vaja on ja siis ma ütlesin, et inglise keel ei ole mu emakeel, mille peale ta suured silmad tegi ja ütles, et ta ei saanudki aru. Ja kuna Ian endale naist otsib, siis ma mõtlesin, et küsin selle teenindaja telefoninumbrit talle, aga tuli välja, et ta oli hoopis abielus, haha. Ja siis mina kirjutasin enda telefoninumbri pizzakarbi peale, mille peale teenindaja tegi suured silmad ja küsis, kas meil Ianiga polegi üksteise numbreid. No nii naljakas lihtsalt. Seletasin siis Ianile ka, et üks asi, mida ma Eesti juures vihkan, on külmad teenindajad. Et meil võetakse tellimus ja joostakse siis kiiresti minema, äkki jumala eest julgeb midagi veel küsida. Teenindus on Ameerikas tasemel!

Sest toidupildid ikka meeldivad. Tervitan isa sellega, haahaa!

Minu brownie koogi mingi jäätise magustoit. Nimi ei jäänud meelde, liiga keeruline, haha.

Meie õhtusöök venis päris pikale, aga oli jälle supernaljakas, kuidagi ülivaba õhkkond. Pärast õhtusööki sõitsin otsejoones koju, tee peal leidsin endale vastu vaatamas kaks suurte silmadega loomakest, pidin lihtsalt pilti tegema neist. Kuskil loomaaias elan, kodutänavas hüppavad jänesed ringi, kõrvaltänavas on kitsed.

Ja lõpetuseks siis kaks pildikest veel.

Kodumaantee ja mingi ilus veekogu seal

Meie pere laste lemmiktassid nüüd!