esmaspäev, 31. detsember 2012

Aasta viimased küsimused-vastused


1) Kui palju Su kool maksab?

Küsimuses pole täpsustatud, kas USAs või Eestis, seega vastan mõlemale. USAs maksab esimene kursus 200$, teine kursus 145$ ja kolmas kursus 200$. Eestis maksab 900€ semester. Neid hindasid võrrelda ei saa, sest siin ei ole semester, siin on üks klass.

2) Mis on kõige suurem "lollus" ameeriklaste ja ameerikaga? Mis võtab kõige rohkem ahhetama?

Minu jaoks kõige nii-öelda naljakam on liiklusmärgid. Neil on vähe reaalseid pilte, meil on enamik märgid pildid. Neil on enamik tekstid. Nagu mu ema siin olles koges, on vahel tekst nii pikk, et enne jõuad mööda sõita kui läbi lugeda, selle asemel, et mingi rahvusvaheline pilt välja mõelda, millest kõik aru saaks.

3) Mis on kõige parem asi seoses ameeriklaste ja ameerikaga? 

Esiteks positiivsus. Seda näeb enda ümber iga päev - poes, restoranis, tänaval. Kõik inimesed on rõõmsad, küsitakse kuidas läheb, jäädakse juttu rääkima, kommenteeritakse teise inimese välimust, tehakse komplimente.
Teiseks suurus. Tuleb tunnistada, et olen hakanud nautima näiteks gallonilist (u 3,8 liitrit) piima, mida ei pea iga natukese aja tagant uut võtma või juustupakki, kus on 25 viilu sees või hoopis alkoholipurki, mis on üle 700ml.

4) Kas oled teinud midagi pöörast Ameerikas, mida Eestis ei ole teinud?

Ma ei tea, kas neid asju saab pööraseks nimetada, pigem teinud siin asju, mida Eestis ei teinud. Neist üks on näiteks võhivõõraga rääkima hakkamine või telefoninumbri küsimine. Eestis ma niimoodi ei teinud, ei julgenud, siin sai tehtud, ilmselt oli üks pagana hea telefoninumber. Hehe.

5) Kas Sa oled tänasel päeval õnnelik?

Kusjuures, hetkest, mil see küsimus mulle saadeti, on täna juba neljas päev. Iga hommik vaatasin seda küsimust uuesti ja oleksin vastanud erinevalt. Igal juhul olen küll õnnelik. Minu elust ei oleks mitte midagi puudu, kui mul oleks mõni kodustest siin. See on hetkel ainus, mis on puudu. Seega, ma ei saa öelda, et ma olen kurb.

6) Mis oli peapõhjus, miks USAsse läksid?

"Stuck in the moment in Estonia" ehk kokku jooksnud elu Eestis ja uute kogemuste soov.

7) Kas neegritesse suhtutakse halvemini? Kuidas üldse rassismiga on, kas paistab silma või pigem mitte?

Olen täheldanud siin seda, et mustanahalised inimesed ise kasutavad lauset "Olen rohkem valge kui must," ehk nahavärv ei loe küll mitte midagi. Tean, et eestlased on rassistlikud ja nii suhtutakse ka mustanahalistesse halvasti, aga siin olen näinud, et ei ole nad midagi teistsugused kui valged ja mustadel on valged sõbrad, valgetel on mustad sõbrad, ameerikas on kõik sõbrad.

8) Oled mitu korda öelnud, et tüüpilised lollakad ameeriklased. Mida peab Sinu meelest siis inimene teadma, et ta ei paistaks loll?

See on hea küsimus. Minu jaoks ei ole olulised mingid pisidetailid jumal teab mille kohta, minu jaoks on oluline silmaring. See, et inimene teaks, mis toimub väljaspool tema kodulinna ja kodumaad. Ma ei pea silmas seda, et ta peaks teadma 200 riigi pealinnu või presidente, see on muidugi boonus, aga see pole see, mida ma ootan. Pigem on meeldiv vestelda näiteks inimesega filmidest, muusikast, usust, kultuurist, meeldib, kui inimesel on oma arvamus. Oma arvamus paratamatult tekib aga teadmistest, mida omandame, millega vastavalt siis nõustume või mitte.

Ma pean siinkohal oma sõnu sööma selles mõttes, et ameeriklased ei ole mingid NII lollid nagu mõnele on mulje jäänud, on tõeliselt tarku ameeriklasi ning loomulikult kinnitab erand reeglit, lihtsalt see on mingi tüüplause, mis mulle ammusest ajast külge on jäänud.

9) Kas ameeriklastel päriselt ka ei ole talverehve?

Neil on lamellrehvid, aga naastrehve ei ole jah, nende kasutamine on seadusega keelatud, hoiavad oma teid tervetena.

10) Kas sa vahepeal koju ei tule kasvõi korraks?

Ei tule.

11) Kes on see noormees, kes usasse tuleb, kauaks ja miks või kuidas ta tuleb?

Kaks noormeest tulevad, mõlemad Work&Travel in USA programmiga. Üks neist on mu nõbu, kellega ma pea aasta aega koos elasin ja teine neist on mu sõber korvpallitiimi fänniklubist. Täpselt ajavahemikku ei tea, ilmselt mai-august.

12) Milline näeb Sinu tööpäev välja? Kuna olen aru saanud, et sul erinevalt kas hommiku või õhtupoolik, siis kirjelda näiteks neljapäeva, kui sa terve päeva pead lastega olema.

Lapsed ärkavad umbes seitsme ajal. Kui on pime hommik, siis ka kaheksa ajal. Siin on hommikusöök ja multikad umbes kella üheksani. Siis tegeleme mingi asjaga, näiteks joonistame-värvime või mängime mingit mängu või näiteks laulame-tantsime. Kella kümne ajal on snäkk, pärast seda on tavaliselt õuering (olenevalt ilmast).

Evie koolipäevadel (esmaspäev, kolmapäev, reede) on hommik selle võrra teistmoodi, et siis läheb pliks kell üheksa kooli ja meie Graemega lebotame kodus ning kella 11 ajal korjame Evie jälle peale.

Keskpäeva paiku või ka varem on lõuna, pärast lõunat on multikate aeg, et lapsed maha rahuneks ja magamiseks valmis oleks. Kella ühest umbes siis magama ja Evie magab tavaliselt kaks tundi (aga erand kinnitab reeglit), Graeme magab kaua magab, tavaliselt neljast hiljemalt ajan ta üles.

Pärast magamist on snäkk ja mingi tegevus jälle või kui on ilus ilm, oleme õues või lähme kuskile. Viie ajal on õhtusöök, pärast seda läheb tavaliselt leboks ära päev. Lollitamiseaeg nagu mulle meeldib kutsuda, jookseme mööda maja, teeme tsirkust, lennutan lapsi ja nii edasi. Kuskil kuue-seitsme vahel on siis vanniaeg, pärast seda pidžaamad selga ning kaheksast on Graeme uneaeg, üheksast liitub Evie. Olenevalt meeleoludest, võivad need ajad ka edasi ja tagasi nihkuda.

See pole mingi prototüüp, et iga päev ongi täpselt nii, aga see on selline kondikava, mis on abiks. Üldiselt ma vaatan laste tujude järgi, mida teha saab ning mida mitte. Ja need neljapäevased pikad päevad me üritame alati kuskile välja minna õhtul, et aeg lõbusamalt mööduks.

13) Kas ameerikas sõitmine valmistas alguses raskusi ka? Kartsid vms.

Mäletan esimest korda, kui me Adamiga sõitma läksime, ma alguses värisesin nagu haavaleht, aga mõtlesin siis, et hei tsikk, see on üks asi, mida pagana hästi oskad ju. Ja edasi läkski lihtsalt ning hirmu kui sellist ei olnudki. Alguses muidugi oli raske näiteks orienteeruda või kuskile võõrasse kohta sõita, need teed siin pole naljaasi, aga nüüd on väga kodune.

14) Kas selle mehega, kellega Stamfordis väljas käisid, suhtled ikka veel?

Iga päevaselt ei suhtle, aeg-ajalt saadame sõnumeid ja jõuludel rääkisime veidi pikemalt.

15) Mulle tundub, et eurooplased on üldiselt maailmast rohkem teadlikud (riigid, pealinnad, nende suuremad vaatamisväärused jne) kui ameeriklased. Mida sina arvad? 

Ma parandaks, eurooplased ei ole, eestlased on küll. Päris paljud sakslased isegi ei tea, kus asub Eesti, rääkimata sellest, mis riigid on nende riigiga maismaaga ühendatud. Ameeriklaste jaoks on ilmselt paras katsumus osariikegi selgeks saada, see ju sama, mis meie peaks tervet Euroopat teadma. Mina tean, aga ma näiteks olen väga kindel, et kõik eestlased ka ei tea. Ehk siis jälle selline üldistamine. Muidugi need, kes reisivad ja kultuurist huvitatud on, uurivad ise ja teavadki rohkem, aga arvan, et selliseid teadjaid ja mitte teadjaid on igas riigis.

16) Kas saan kunagi Assaku hoovis musta korvpalluriga 1-1 teha või üldse ei saa?

Haha, ühel ilusal päeval kindlasti. Või siis äkki meie ameerika kodus tulevikus?
PS! Küsimuse küsis mu väike vend, seega teised ei peagi küsimusest või vastusest aru saama, haha.

17) Mis laule praegu nt ameerika klubides lastakse? Või raadiotest?

USAs on kohutavalt palju muusikat. Seinast seina. Mina olen pop-muusikale truu jäänud ja praegusel hetkel kõige populaarsemad minu meelest on Gangnam Style, Rihanna-Diamonds, Britney&will.i.am-Scream and shout, Justin Bieber-Beauty and a beat ning Taylor Swift-We are never ever getting back together. Need on sellised, mida mitmeid ja mitmeid kordi mängitakse.

18) Kirjutasid, et igatsed Eestist odavaid kinopileteid, aga minu meelest sa seal käid kogu aeg kinos. Kas siis ei huvita piletihind seal?

Eile mõtlesin kinos, tahtsin pisara ka valada, kui järjekordse 10$ vastu taevast lennutasin, aga tuleb tunnistada, et iga hea asi nõuab ohvreid. Näen ju siin filme just siis kui nad välja tulevad ning saalid on väga väga mugavad, sellist mugavust Eestis veel näinud ei ole (järgmine kord üritan meeles hoida ja pilti teha) ning meelelahutus on USAs kallis, see on paramatu.

19) Kui saaksid tagasi minna sellesse päeva, kui otsustasid USAsse minna, kas teeksid sama otsuse?

Kui teaksin, mida siin võidan, siis jah. Kui täiesti nullist uuesti otsustaksin ja veidi järele mõtleksin, võib-olla ei teeks. Ma tegin selle otsuse nii kiiresti, sest teadsin, et kui järele mõtlema hakkan, hakkan kahtlema.

20) Kui oleksid saanud 6.augustil ringi mõelda, kas oleksid lennukist maha jäänud?

Sel hetkel, kui emaga hüvasti jätsime, jah. See on mu elu üks raskemaid momente, mäletan, kuidas terve hommiku olime hakkama saanud, nalja teinud ja koos aega veetnud ja hetkel, mil väravate vahelt läbi pidin minema, nutsime mõlemad. Sekundiga. Ja kuidas turvanaine mulle veel ütles lohutavalt: "Sa ju tuled tagasi" ja ma talle kurjalt öelda tahtsin, et tal pole aimugi, kui kaua ei tule...

Aga noh, kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks ja mul on hea meel, et ma terve progressi tänase päevani nii tublisti olen vastu pidanud ja üle elanud. Pagana kift tüdruk olen, vot nii arvangi. Haha.

6 kommentaari:

  1. Eks see on muidugi isikliku kogemuse küsimus, aga väita, et eestlased on rassistlikud ja suhtuvad mustanahalistesse halvasti, on sama ekslik, kui see, et ameeriklased on kõik omavahel sõbrad. Piirkondi, kus ei sallita ei mustanahalisi, latiinosid, ega aasia päritolu inimesi, "araablasi" jne, on Ameerikas palju ja ilmselt on seal "mittesallijaid" kõvasti rohkem, kui Eestis elanikke. Kui seda ei ole linnas, kus elad, on ju suurepärane, aga igal pool see küll nii ei ole. Ja poliitiline korrektsus ei tähenda veel, et kõik on omavahel sõbrad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna see on minu isiklik blogi ja küsimused on suunatud mulle isiklikult, ongi üsna selge, et ma vastan isikliku kogemuse põhjal.
      Aga jah, ma olen täiesti nõus selle piirkondliku jagamise suhtes, kindlasti on kohti, kus üksteisele ei meeldita, ei sallita jne. Ju elan siis lihtsalt liialt heas kohas, kus tundub kõik roosilisem. Minu arvamus asjast on selline.

      Kustuta
  2. Kahju siis, et Eestis ainult rassiste tunned.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei tunne AINULT rassiste, ma räägin üldpildist. Ma olen nõus, et vanemad teevad head tööd ja kui näiteks kooliminnes on klassis mustanahaline laps, on neil järjest kergem klassikaaslastega, aga kui mina ütlesin, et USAsse lähen, sain ikka päris mitu kommentaari stiilis, vaata, et siis neegri otsa ei komista. Ja pidevalt ja pidevalt räägitakse, kuidas mustanahalise abikaasaga eestis elamine on täiesti võimatu, sest suhtutakse väga halvasti.

      Kustuta
  3. Millegipärast seostatakse USAd tõesti palju mustanahalistega, hoolimata sellest, et sel maal elab väga palju erinevaid rasse ja rahvusi. Isegi minu lähedane sugulane küsis minu ameeriklasest abikaasast (sel hetkel kallimast) kuuldes, et ega ta neeger pole. :D Ja ta ei ole kohe kindlasti rassist. Lihtsalt inimestel tekivad mingid omamoodi eelarvamused ja assotsiatsioonid ja nii see läheb.

    Mul tekkis veel küsimus, kas hommikuti/lōunati pole võimalik kinos nn. matineedel käia? Hommikused seansid on kindlasti odavamad. Aga see on vist keeruline kuna tahaks ju magada ja vaba päeva hommikut niisama nautida.

    Nii tore, et Sa siin küsimustele vastad. Huvitav on asju Sinu vaatepunktist näha. :)

    VastaKustuta