Minu "magan-lõuani-üldse-ei-koti" lõppes kella kümne ajal hommikul. Aru ma ei saa, kui miski veel rohkem sassi saaks siin ameerikas minna, siis on see minu uni. Vahet pole, kas magan 3 tundi, 6 tundi või 12 tundi, tunne on sama. Lootusetu.
Hommikupooliku veetsin siis kodus, rääkisin Egerti, Killu ja Alvariga juttu ning lebotasin lihtsalt voodis. Lõuna ajal käisin lastega veidi mängimas, Graeme sai endale suure poisi voodi täna lõpuks, väga lahe. Sai vist kenasti magatud seal.
Kuna Zuri eile terve õhtu moosis, et läheksime ikka Burlingtoni täna, andsin järgi ja seadsin siis õhtul sammud autosse, korjasin ta peale ja käisime seal. Olen rahul, minu jaoks oli ka edukas käik. Teel sinna hakkas Zuri mulle jaurama, kuidas ilmselt ikka ei saa uut aastat koos vastu võtta ja kohale jõudes sain Karenilt sõnumi, et ta vist peab ka töötama hoopis aastavahetusel, et tema ka ei saa tulla.
Ma olin nii tige, et ma isegi ei üritanud seda tagasi hoida. Alguses olid meil Zuriga mitmed plaanid, aga siis istusin autos ja kui ta küsis, mis teen, vastasin, et mõtlen, kui väga ma teda vihkan, kui ta ei tule. Kas sellest lausest või tõesti sellest, et ma nii löödud olin, sain lõpuks Zurilt jah vastuse kätte ja nüüd pilet talle ka olemas. Huh, läks napilt.
Kui mu tuju siis rõõmsamaks läks, käisime McDonaldsis, Zuri tahtis süüa, mina juua ning pärast käisime Zuri juures kodus, kus meil oli juuksurisalong, ma näen nii armas välja nüüd, haha. Oleks see tema teha olnud, oleks ta ilmselt mu üleni blondiks ka veel võõbanud. Tal on see plaan tükk aega kusjuures olnud, alates sellest, kui ta nägi mu blondi peaga pilti.
Pärast siis sõitsin koju, tegin paar toimingut veel siin ja nüüd on siis mul jäänud veel üks hommikupoolik kuni lõunani magada ning lõunal saab juba eestlastega koos uut aastat vastu võtta. Nagu Killu ütles, lihtsalt uskumatu, et meil on isegi uus aasta erineval ajal. Väga suhteline mõiste see aeg ikka, minu meelest.
Hommikupooliku veetsin siis kodus, rääkisin Egerti, Killu ja Alvariga juttu ning lebotasin lihtsalt voodis. Lõuna ajal käisin lastega veidi mängimas, Graeme sai endale suure poisi voodi täna lõpuks, väga lahe. Sai vist kenasti magatud seal.
Kuna Zuri eile terve õhtu moosis, et läheksime ikka Burlingtoni täna, andsin järgi ja seadsin siis õhtul sammud autosse, korjasin ta peale ja käisime seal. Olen rahul, minu jaoks oli ka edukas käik. Teel sinna hakkas Zuri mulle jaurama, kuidas ilmselt ikka ei saa uut aastat koos vastu võtta ja kohale jõudes sain Karenilt sõnumi, et ta vist peab ka töötama hoopis aastavahetusel, et tema ka ei saa tulla.
Ma olin nii tige, et ma isegi ei üritanud seda tagasi hoida. Alguses olid meil Zuriga mitmed plaanid, aga siis istusin autos ja kui ta küsis, mis teen, vastasin, et mõtlen, kui väga ma teda vihkan, kui ta ei tule. Kas sellest lausest või tõesti sellest, et ma nii löödud olin, sain lõpuks Zurilt jah vastuse kätte ja nüüd pilet talle ka olemas. Huh, läks napilt.
Kui mu tuju siis rõõmsamaks läks, käisime McDonaldsis, Zuri tahtis süüa, mina juua ning pärast käisime Zuri juures kodus, kus meil oli juuksurisalong, ma näen nii armas välja nüüd, haha. Oleks see tema teha olnud, oleks ta ilmselt mu üleni blondiks ka veel võõbanud. Tal on see plaan tükk aega kusjuures olnud, alates sellest, kui ta nägi mu blondi peaga pilti.
Pärast siis sõitsin koju, tegin paar toimingut veel siin ja nüüd on siis mul jäänud veel üks hommikupoolik kuni lõunani magada ning lõunal saab juba eestlastega koos uut aastat vastu võtta. Nagu Killu ütles, lihtsalt uskumatu, et meil on isegi uus aasta erineval ajal. Väga suhteline mõiste see aeg ikka, minu meelest.
 |
| Üks pilt tänasest enne kui mu juuste kallale mindi. Jätsin vähemalt ilusa pildi mälestuseks, millised nad olid. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar