Sain eile ühe väga armsa sünnipäeva õnnitluse (sain neid väga palju tegelikult), kopeerin selle siia.
"Sünnipäev - see ei ole lihtsalt pidupäev, see on põhjus mõelda oma elu üle järele ja teha kindlaid plaane oma tulevikuks, seada uued eesmärgid, mida saavutada. Sellel päeval tahan Sulle soovida kõike paremat – energiat, mugavust, aktiivset tulemuslikku tööd, uusi loomingulisi ideid, kasulikke investeeringuid, palju võimalusi, perspektiivseid projekte, kindlaid partnereid ja ausameelseid kolleege, täisväärtuslikke puhkehetki ja unistuste täitumist!"
Ilusad sõnad mu meelest. Rääkisime Amee ja Adamiga ka, mis neil oli, kui nemad 22 olid ja ütlesin, et ohjah, mu emal oli kaks last. A mis mul on? Mul on mu vabadus. JESS!
Killu tahtis mulle õudsalt õigel ajal õnne soovida, aga ta valis mulle nii kaua kaarti, et lõpuks sain õnnitlused hommikul. Nii armas, et keegi rängalt vaeva nägi, et mulle meeldiks.
Minu sünnipäev siis nii-öelda ametlikult oli terve päev suhteliselt tühja passimine, kuigi ma sain väga armsaid õnnitlusi kogu aeg, Facebookis, meilis, telefonis, skypes, kaardid - aitäh teile kõigile ! Väikse vennaga sai ka pikk kõne maha peetud, ütles, et tal imelik mulle õnne soovida, et ei saa midagi teha, kinki anda ega kallistada ja nii ta ei soovinudki. Lõpuks ütlesin talle head ööd, siis ütles: "Head ööd. Ja palju õnne sünnipäevaks." Nii armas.
Vaatasin "Su nägu kõlab tuttavalt" saate ära, lõppes jälle netis enne, kui tegelik saade läbi sai. Olin päris kuri. Pärast kõike seda siis lõpuks jäin magama, mu pea lõhkus magamatusest otsas nagu segane. Ärkasin seitsme ajal äratuskella peale ning jäin oma perekonda ootama. Nad tulid umbes poole kaheksa ajal ning siis sain omale uue kaardi ja kingi ning õnnesoovid ja meil oli sünnipäeva õhtusöök. Kõigepealt grillis Adam meile burgereid, jube hea liha oli, appi mul oli nii isu reaalse liha järgi. Juust, kaste, salat sinna vahele ja nom-nom. Õige koduburger Ameerikas!
Pärast õhtusööki oli siis koogi aeg ja mulle pandi tordi peale veel küünlad ning kõik laulsid mulle, isegi Graeme laulis, superarmas oli, korraks oli lausa selline klomp kurgus, aga kõik lõppes õnnelikult ja hästi. Aitäh aitäh aitäh Ameele, Adamile, Graemele ja Eviele.
Kui olime köögi ära koristanud, suhtlesin veidi Zuriga, tundsin lihtsalt, et ma tahan temaga rääkida ja temaga olla. Mõnikord on nii, et kui mingid emotsioonid pea peal kokku löövad, on kõige parem rääkida inimesega, kes on samas olukorras olnud. Nii oligi. Kuna Zuri polnud õhtust söönud, läksime McDonald'sisse (mäletatavasti Zuri sünnipäeval olime ka seal), traditsioonide kohaselt. Ja rääkisime kohe mitu mitu tundi juttu. Jube hea oli.
Kui koju tulin, oli kell juba päris palju. Esialgu mõtlesin kohe magama minna, aga siis lugesin veel viimaseid õnnesoove ja mõtlesin ilusaid mõtteid ning hakkasin "Kes? Kus? Millal?" vaatama, aga jäingi magama klapid kõrvas, saade arvutis mängimas ning panin selle siis mingil hetkel lihtsalt kinni.
Nõnda see mu sünnipäev, auväärt number 22 siis mööduski.
"Sünnipäev - see ei ole lihtsalt pidupäev, see on põhjus mõelda oma elu üle järele ja teha kindlaid plaane oma tulevikuks, seada uued eesmärgid, mida saavutada. Sellel päeval tahan Sulle soovida kõike paremat – energiat, mugavust, aktiivset tulemuslikku tööd, uusi loomingulisi ideid, kasulikke investeeringuid, palju võimalusi, perspektiivseid projekte, kindlaid partnereid ja ausameelseid kolleege, täisväärtuslikke puhkehetki ja unistuste täitumist!"
Ilusad sõnad mu meelest. Rääkisime Amee ja Adamiga ka, mis neil oli, kui nemad 22 olid ja ütlesin, et ohjah, mu emal oli kaks last. A mis mul on? Mul on mu vabadus. JESS!
Killu tahtis mulle õudsalt õigel ajal õnne soovida, aga ta valis mulle nii kaua kaarti, et lõpuks sain õnnitlused hommikul. Nii armas, et keegi rängalt vaeva nägi, et mulle meeldiks.
Minu sünnipäev siis nii-öelda ametlikult oli terve päev suhteliselt tühja passimine, kuigi ma sain väga armsaid õnnitlusi kogu aeg, Facebookis, meilis, telefonis, skypes, kaardid - aitäh teile kõigile ! Väikse vennaga sai ka pikk kõne maha peetud, ütles, et tal imelik mulle õnne soovida, et ei saa midagi teha, kinki anda ega kallistada ja nii ta ei soovinudki. Lõpuks ütlesin talle head ööd, siis ütles: "Head ööd. Ja palju õnne sünnipäevaks." Nii armas.
 |
| Minu sünnipäeva "hommikusöök" |
Pärast õhtusööki oli siis koogi aeg ja mulle pandi tordi peale veel küünlad ning kõik laulsid mulle, isegi Graeme laulis, superarmas oli, korraks oli lausa selline klomp kurgus, aga kõik lõppes õnnelikult ja hästi. Aitäh aitäh aitäh Ameele, Adamile, Graemele ja Eviele.
Kui olime köögi ära koristanud, suhtlesin veidi Zuriga, tundsin lihtsalt, et ma tahan temaga rääkida ja temaga olla. Mõnikord on nii, et kui mingid emotsioonid pea peal kokku löövad, on kõige parem rääkida inimesega, kes on samas olukorras olnud. Nii oligi. Kuna Zuri polnud õhtust söönud, läksime McDonald'sisse (mäletatavasti Zuri sünnipäeval olime ka seal), traditsioonide kohaselt. Ja rääkisime kohe mitu mitu tundi juttu. Jube hea oli.
 |
| Keegi oli mulle kingi laua alla jätnud |
Nõnda see mu sünnipäev, auväärt number 22 siis mööduski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar