Esmaspäeva õhtul võtsin ennast siiski kokku ja hakkasin pakkima, nüüd on terve toa sahtlid-kapid tühjaks tehtud, mõned asjad on veel väljas ning enam-vähem kõik pakitud. Muidugi see on ennatlik, et kõik nii lihtsalt läheb, ma tean, et teisipäeva hommikul ma sõidan veel kiire otsa Zuri juurde, sest asju on liiga palju. Haha.
Teisipäeva hommikul magasin nõks aega ning siis otsustasin asjalikuks hakata. Käisin pangas oma kontot sulgemas ning poes ja võtsin siis suuna Kings Islandile, sest Adam ütles, et teisipäeval on see tühi ja seal pole ühtegi järjekorda. Kõik teised pidid töötama, seega läksin esialgu üksi ja teadsin, et Zuri liitub, kui töö lõpetab.
Niisiis läksin, rõõmus tuju, rõõmus nägu peas. Mõtlesin, et hakkan vaikselt kõiki atraktsioone läbi käima, et kõik proovitud saaks. Käisin esimeses kolmes ära, süda jumala paha, otsisin endale selle lõbustuspargi kaardi ja nägin, et ekstreemsusskaalal 1-5, olid kõik need kolm muidugi number 5. Selge sott. Läksin siis ostsin endale jäätise ja suveniiri joogipudeli, millega refill oli tasuta ning istusin pargis maha, üritasin oma olekut normaalseks saada.
Edasi siis läksin vaikselt jalutama, et otsin mingi asja, mis pole nii õudne. Vaatasin, et oh, laste karussell, läksin järjekorda, läksin peale ja huhhhh.. Ma mõtlesin, et oksendan seal samas. Laste karussell, jess! Tulin maha, mõtlesin, et issand jumal, ma suren kohe ära. Käisin siis mingeid kaisukaru püüdmise mänge mängimas ja otsisin pilguga mingit vaikset rongikest, kus istuda saaks. Leidsingi ühe, inimesed ei kisanud, käed üleval ei olnud, rong sõitis aeglaselt. Läksin järjekorda. Jõudsin juba rongi kõrvale, kui nägin atraktsiooni nime ja seda oma kaardilt üle kontrollides avastasin ahastusega, et tegemist on number 5 rongiga. APPII!!! No enam ei olnud midagi teha, põgeneda ka ei saanud. Ma peaaegu nutsin selle ajal, selline tunne oli, et kui pea üle ääre panen, tuleb kohe kõik välja ka. HAHA.
Kui selle sõidu tehtud sain, vandusin, et enam ma ei lähe mitte kuskile enne, kui ma pole nime näinud ja üle kontrollinud, et tegemist on nr 1 või 2 asjaga. Käisin nende põrkeautodega sõitmas, oli tore, siis läksin Snoopy Landi, mis on laste osakond lõbustuspargis. Käisin mingis "päästa end Charlie käest, enne kui hilja" kohas paadiga sõitmas, sain natuke märjaks ning siis otsustasin, et lähen "White Canyonisse." Küsisin veel Egerti käest, kas kõlab ohutult, tema ütles, et ei, aga ma olin ikka kange. Nii palju, kui ma nägin, oli paat, inimesed sees, paadike sõitis vee peal. Kui lähemale jõudsin, olid millegi pärast kõik inimesed märjad. No nii märjad nagu oleks riietega ujumas käinud. Mõtlesin, et ei mina küll märjaks ei saa. HAHA, lõppes see muidugi sellega, et ma tilkusin nagu just vannist tulnu ning helistasin Zurile, et nüüd on jama käes, ma olen läbimärg.
Läksin autosse, kus mul oli rätik ja kuivasin veidi. Ise veel naersin omaette, et tahtsin ju veeparki minna, aga ei viitsinud, nüüd sain oma veepargi. Zurit ei pidanud kaua ootama, varsti oli ta kohal ja läksime siis rõõmsalt parki tagasi. Kuna eelmine kord jäi meil ühel atraktsioonil käimata, sest see läks enne meid katki, siis seekord seadsime sammud kohe sinna. No muidugi kaardi unustasin autosse ja nii jäigi mul enne teadmata, et tegemist on number 5 astme asjaga. No kena. Pärast seda oli minu päev lõbustuspargis läbi ka, see keeras ikka kogu sisikonna täiesti sassi. Haha. Et keegi valesti aru ei saaks, siis mul oli sitaks lõbus, lihtsalt paha oli kogu aeg.
Esimene video on esimene nr 5 atraktsioon:
Pärast südame pahaks ajamist läksime Buffalo Wingsi sööma, mul oli jubedalt isu, aga see magus BBQ kaste ajas mind veel rohkem öökima, seega võtsin koju kaasa. Ahjaa, me tegime Zuriga endale sõbrapaelad, meie nimedega.
Õhtusöök söödud, läksime kumbki oma teed ning mina vajusin ka üllatavalt kiiresti magama. Mu pea tahtis otsast lennata ning mul oli siuke tunne, et nüüd lõpuks hakkan ka sisikonda välja laskma. Sain kaks tundi magada ja nii oligi, vannituba oli pool ööd minu magamistuba. Haha.
Hommikul ärkasin alles pool kaksteist, enesetunne oli superhea ja tuju ka. Vot kui tore. Sain hommikul ka kauaoodatud läpaka kätte ning siis skaipisime veel Triinuga ligi tunnikese ja siis panin ma riidesse ja panin kodust plehku. Ja, mul oli jälle vaba päev. Käisin Meijeris omale päiksekreemi ostmas ning puuvilju ja suundusin siis Zuri juurde, basseini. Parim moodus veeta oma vaba päev - süües puuvilju, lesides päikse käes ning ujudes. Halvim, millega see päev lõppeda saab, on päikesepõletus, hihihihii, teil pole aimu ka, mis värvi ma praegu olen. Hihihi.
Tegelikult on kõik parimas korras, tuju on nii hea ja elu on nii lill ja nädala pärast samal ajal magan ma juba omas voodis, omas kodus.
Teisipäeva hommikul magasin nõks aega ning siis otsustasin asjalikuks hakata. Käisin pangas oma kontot sulgemas ning poes ja võtsin siis suuna Kings Islandile, sest Adam ütles, et teisipäeval on see tühi ja seal pole ühtegi järjekorda. Kõik teised pidid töötama, seega läksin esialgu üksi ja teadsin, et Zuri liitub, kui töö lõpetab.
Niisiis läksin, rõõmus tuju, rõõmus nägu peas. Mõtlesin, et hakkan vaikselt kõiki atraktsioone läbi käima, et kõik proovitud saaks. Käisin esimeses kolmes ära, süda jumala paha, otsisin endale selle lõbustuspargi kaardi ja nägin, et ekstreemsusskaalal 1-5, olid kõik need kolm muidugi number 5. Selge sott. Läksin siis ostsin endale jäätise ja suveniiri joogipudeli, millega refill oli tasuta ning istusin pargis maha, üritasin oma olekut normaalseks saada.
Edasi siis läksin vaikselt jalutama, et otsin mingi asja, mis pole nii õudne. Vaatasin, et oh, laste karussell, läksin järjekorda, läksin peale ja huhhhh.. Ma mõtlesin, et oksendan seal samas. Laste karussell, jess! Tulin maha, mõtlesin, et issand jumal, ma suren kohe ära. Käisin siis mingeid kaisukaru püüdmise mänge mängimas ja otsisin pilguga mingit vaikset rongikest, kus istuda saaks. Leidsingi ühe, inimesed ei kisanud, käed üleval ei olnud, rong sõitis aeglaselt. Läksin järjekorda. Jõudsin juba rongi kõrvale, kui nägin atraktsiooni nime ja seda oma kaardilt üle kontrollides avastasin ahastusega, et tegemist on number 5 rongiga. APPII!!! No enam ei olnud midagi teha, põgeneda ka ei saanud. Ma peaaegu nutsin selle ajal, selline tunne oli, et kui pea üle ääre panen, tuleb kohe kõik välja ka. HAHA.
Kui selle sõidu tehtud sain, vandusin, et enam ma ei lähe mitte kuskile enne, kui ma pole nime näinud ja üle kontrollinud, et tegemist on nr 1 või 2 asjaga. Käisin nende põrkeautodega sõitmas, oli tore, siis läksin Snoopy Landi, mis on laste osakond lõbustuspargis. Käisin mingis "päästa end Charlie käest, enne kui hilja" kohas paadiga sõitmas, sain natuke märjaks ning siis otsustasin, et lähen "White Canyonisse." Küsisin veel Egerti käest, kas kõlab ohutult, tema ütles, et ei, aga ma olin ikka kange. Nii palju, kui ma nägin, oli paat, inimesed sees, paadike sõitis vee peal. Kui lähemale jõudsin, olid millegi pärast kõik inimesed märjad. No nii märjad nagu oleks riietega ujumas käinud. Mõtlesin, et ei mina küll märjaks ei saa. HAHA, lõppes see muidugi sellega, et ma tilkusin nagu just vannist tulnu ning helistasin Zurile, et nüüd on jama käes, ma olen läbimärg.
Läksin autosse, kus mul oli rätik ja kuivasin veidi. Ise veel naersin omaette, et tahtsin ju veeparki minna, aga ei viitsinud, nüüd sain oma veepargi. Zurit ei pidanud kaua ootama, varsti oli ta kohal ja läksime siis rõõmsalt parki tagasi. Kuna eelmine kord jäi meil ühel atraktsioonil käimata, sest see läks enne meid katki, siis seekord seadsime sammud kohe sinna. No muidugi kaardi unustasin autosse ja nii jäigi mul enne teadmata, et tegemist on number 5 astme asjaga. No kena. Pärast seda oli minu päev lõbustuspargis läbi ka, see keeras ikka kogu sisikonna täiesti sassi. Haha. Et keegi valesti aru ei saaks, siis mul oli sitaks lõbus, lihtsalt paha oli kogu aeg.
Esimene video on esimene nr 5 atraktsioon:
Teine video on lihtsalt mingi atraktsioon, kuhu ma ei läinud, sest Zuri ütles, et seal saab märjaks ja märjaks ma ju ometi saada ei tahtnud.
Kolmas video on siis sellest viimasest, nr 5 atraktsioonist, kus esimene kord käimata jäi ja nüüd ära käisime.
Pärast südame pahaks ajamist läksime Buffalo Wingsi sööma, mul oli jubedalt isu, aga see magus BBQ kaste ajas mind veel rohkem öökima, seega võtsin koju kaasa. Ahjaa, me tegime Zuriga endale sõbrapaelad, meie nimedega.
 |
| Yin-yang, must ja valge, Gerli ja Zuri - alati koos |
Hommikul ärkasin alles pool kaksteist, enesetunne oli superhea ja tuju ka. Vot kui tore. Sain hommikul ka kauaoodatud läpaka kätte ning siis skaipisime veel Triinuga ligi tunnikese ja siis panin ma riidesse ja panin kodust plehku. Ja, mul oli jälle vaba päev. Käisin Meijeris omale päiksekreemi ostmas ning puuvilju ja suundusin siis Zuri juurde, basseini. Parim moodus veeta oma vaba päev - süües puuvilju, lesides päikse käes ning ujudes. Halvim, millega see päev lõppeda saab, on päikesepõletus, hihihihii, teil pole aimu ka, mis värvi ma praegu olen. Hihihi.
Tegelikult on kõik parimas korras, tuju on nii hea ja elu on nii lill ja nädala pärast samal ajal magan ma juba omas voodis, omas kodus.
ära ole nõrga :D
VastaKustutakuss kuss :D
KustutaMis Keithist on saand?? läksite lahku?
VastaKustutaPole koos olnudki, tal oma neiu.
KustutaMismõttes pole koos olnudki, olite ju, isegi lapsed ütlesid ta kohta su boyfriend`?
VastaKustutaÜtlesidki, sest ta käis siin külas ja teda esitleti neile sellena :D :D
KustutaAga tal on ikka oma neiu terve see aeg olnud, kellega ta koos elab.
Aga mis Hamedist saanud on? sa käisid ju vahepeal temaga ka
VastaKustutaOootooot, hullu ei tasu nüüd panema hakata. Tema on nüüd küll ainult ja ainult sõber, pole kunagi enamat olnud ja ei saa ka enamaks. Ja ta läks oma kodumaale kaheks kuuks, seega ta on seal praegu.
Kustuta