Pühapäeval olime emaga jätkuvalt kahekesi kodus ning veetsime hommikupooliku lihtsalt laiseldes. Kella kahe ajal avastas ema, et ma pole jätkuvalt söönud ja küpsetas mulle pannkooke. Ohh, kodused pannkoogid värske maasikamoosi ja külma piimaga, nom nom nom. Veidi aega hiljem sättisime me ennast linna, et taas kord kinno minna. Emal on aastas paar filmi, mida ta näha tahab ja mina sattusin vaimustusse odavast kinopileti hinnast, niisiis rahuldame mõlemad oma vajadusi. Seekord vaatasime ära filmi "The Great Gatsby." Peaosas oli Leonardo Di Caprio, mis meile väga meeldis ja film meeldis emale ka hullult, minule nii väga ei meeldinud. Ma ei ütle, et see oli halb, film kui film oli hea, aga sisu poolest jäi mulle natuke nõrgaks. Kuna tegevus oli mingi 1922.aasta (võin natuke mööda panna), siis see oligi minu jaoks veidikene lihtsalt igav.
Pärast kino sõitsime Nõmme keskusesse, kus me pidime pere kokku korjama, mehed tulid Leedust tagasi. Isa saime kiirelt kätte, vendasid ootasime ligi 45 minutit. Ma olin päris närvis seal, sest mul oli vaja ammu juba järgmises kohas olla, aga no mis siis ikka. Vahepeal leidsime emaga eksinud koera, helistasime varjupaika ja palusime talle järgi tulla, ei teagi, kas tulid. Kui meie ära läksime, oli kutsa ikka veel seal Nõmme keskuse juures. Kahju oli kohe.
Koju jõudes võtsin auto endale ja põrutasin siis kesklinna, kus polnud ühtegi parkimiskohta. Tegin paar tiiru ümber Kaubamaja ja võtsin siis Killu peale, kelle jätsin autoga peaaegu parkimiskohta. Võinoh me empsiga olime seal mõni tund varem parkinud, nüüd enam loogilist kohta polnud, aga ma enam-vähem sättisin auto ja panin siis jooksuga Subwaysse. Minu esimene külastus Eesti Subways. Viidad olid veidi abiks, sain samasuguse võiku kokku nagu USAs sõin. Hiljem käisime korraks veel Maximas, kus kolm kutti meiega rääkima hakkasid. Killu reageeris nagu tõeline eestlane - tahtis ruttu jooksu panna, ma ikka rääkisin tükk aega juttu. Olid küll kahtlased ja tegid kahtlaseid nalju, aga vahelduseks oli tore kahtlast juttu ajada. Haha.
Õhtupooliku veetsime siis Killu ja Alvariga. Proovisin oma Subway ära. Reaalselt sõin neljandiku saiast ja rohkem ei läinudki. Täitsa rõve oli. Mul oli lausa kahju. Alvar arvas, et äkki oli mingi kaste pahaks läinud, aga ma ei tea, no täitsa halb oli. Igal juhul näksisime siis, tegime Zuriga Skype kõnet ja vaatasime filmi "Varuplaan." Väga armas ninnu-nännu film oli.
Veidi pärast keskööd läksin sealt ära, siis saime hetkeajendil Liis-Maryga kokku. Kuna oli pime ja külm, siis meil oli selline auto-kohting, aga sellegi poolest oli hea üle tüki aja näha ning oli hea rääkida. Lihtsalt rääkida. Kõigest, mis südamel ja meelel ja keelel. Eriti, kui üsna sarnases olukorras oleme, oli hea omavahel kogemusi jagada. Mõnus öine kohting.
Koduteel käisin veel Hesburgerist läbi, ostsin Egertile öösöögi ning sõitsin siis koju, kuhu jõudsin veidi pärast kahte. Jälle.
Esmaspäeval oli lõpuks üks rahulikum päev, keskpäeva paiku käisin juuksuris, sain oma tumeda värvi ja mõnusa soengu tagasi. Pärast sõitsin koju ning meil oli ajaveetmine koos Volliga. Hiljem sõitsin linna, saime Kellyga kokku ja käisime Pizzapoistes, seekord Tondil. Halvaks üllatuseks polnud seal sees isegi mitte laudu, kus taga oleks süüa saanud, seega istusime me õues ning hiljem autos ja rääkisime juttu. Nii muuseas nägime Killut ka. Mõni tund hiljem sõitsin Pääskülla ja saime Kaioga kokku, nägin ta remonditud maja ka ära. Kauaks ei jäänud sinna ning enne keskööd olin juba kodus.
Teisipäeva hommikul viisin ema poole seitsme ajal sadamasse, kusjuures kuna ta telefoni koju unustas, pidin veel edasi-tagasi sõitma ja enne laeva väljumist jõudma. Huh, jõudsin! Koju tagasi tulles magasin veidi ja siis tegelesin terve päeva õppimisega. Pärast pidevaid kirju programmilt ja tugiisikult, võtsin siis ennast kokku ja hakkasin neid ülesandeid tegema. Õhtul käisin emal uuesti sadamas järgi ning läksin siis pärast kaheksat Evelinile ja Keidule külla. Külaskäigu raames tegime väikse photoshootingu ka.
Kolmapäeval magasin lõunani ning siis võtsime Egertiga end kokku ning läksime linna. Viisime mu arvuti parandusse ning läksime pärast seda korraks vanaema juurde. Seal alati tore käia. Edasi viis meie tee empsi töö juurde, kuhu Egert viskas minu ära ja läks siis ise edasi. Meie empsiga läksime järgmisele jooksuetapile, seekord oli Ülemiste järve ring. Jube palav oli ja mul oli ikka jube halb joosta, surm oli silme ees terve raja pikkuse. Jube lihtsalt!
Kui joostud saime, panime padavai koju, pesusse ja peoriided selga ning siis Piritale, kloostrivaremetesse, kus toimus "Vallatud Vestid" kontsert. Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna. See oli lihtsalt pehmelt öeldes SUPER. Nii palju sai naerda, nii head lood, no lihtsalt super super super.
Kontsert lõppes vist kümne ajal, siis tulime koju ja mina tegelesin jälle oma õppimisega kuni kella üheni. Lõpuks vajusin lihtsalt magama ära.
Täna hommikul ootas mind hambaarsti retk. Panin auto Kristiine keskusesse, läksin poodi ja ostsin kommikarbi arstile, et ta mu nii kiiresti vastu võttis (ja aitäh vanaemale ka, kes mulle selle aja susserdas). Läksin pangaautomaati ning panin kommikarbi automaadi peale. Muidugi kui raha kätte sain, läksin ära ja kommid jäidki sinna. Õnneks tuli kiiresti meelde, minut-kaks hiljem olin tagasi. Kommikarpi ei olnudki. Ma peaaegu, et hakkasin nutma, olin korraga kurb ja vihane. MISMÕTTES Sa lähed ja võtad teise kommid ära??? Egert ütles selle peale, et tasuta kommid, tema oleks ka võtnud. Oeh jah. Igal juhul läksin siis uuesti poodi ja ostsin uued kommid ja läksin arstile.
Arst kiitis mu naeratust, ütles, et nagu pärlid suus, peaks reklaami minema, hehe. Veidi šokeerisin teda oma joogi-ja söögiharjumustega, aga lubasin edaspidi tublim olla. Ühtegi augukest ei olnudki, see oli hea uudis, vahetas mõned täidised ja kaboom - 75 eurot läinud. Lohutan ennast sellega, et usas oleks see vähemalt 750 dollarit olnud, haha. Pärast arsti läksin poodi ja ostsin endale kohukest, sest hommikust ju süüa ei jõudnud ega tahtnud. Sõitsin koju ning tsillisin kassiga õues kuni koristaja toas möllas.
Vaatasime Egertiga koos saadet "Heeringas Veenuse õlal," mida ma üllatus-üllatus polnud kunagi varem vaadanud. Päris naljakas oli, ausalt öeldes, haha. Igal juhul on jäänud veel viimased viis päeva Eestis, ei tea, kus see aeg nüüd nii ruttu siis jooksis?
Pärast kino sõitsime Nõmme keskusesse, kus me pidime pere kokku korjama, mehed tulid Leedust tagasi. Isa saime kiirelt kätte, vendasid ootasime ligi 45 minutit. Ma olin päris närvis seal, sest mul oli vaja ammu juba järgmises kohas olla, aga no mis siis ikka. Vahepeal leidsime emaga eksinud koera, helistasime varjupaika ja palusime talle järgi tulla, ei teagi, kas tulid. Kui meie ära läksime, oli kutsa ikka veel seal Nõmme keskuse juures. Kahju oli kohe.
Koju jõudes võtsin auto endale ja põrutasin siis kesklinna, kus polnud ühtegi parkimiskohta. Tegin paar tiiru ümber Kaubamaja ja võtsin siis Killu peale, kelle jätsin autoga peaaegu parkimiskohta. Võinoh me empsiga olime seal mõni tund varem parkinud, nüüd enam loogilist kohta polnud, aga ma enam-vähem sättisin auto ja panin siis jooksuga Subwaysse. Minu esimene külastus Eesti Subways. Viidad olid veidi abiks, sain samasuguse võiku kokku nagu USAs sõin. Hiljem käisime korraks veel Maximas, kus kolm kutti meiega rääkima hakkasid. Killu reageeris nagu tõeline eestlane - tahtis ruttu jooksu panna, ma ikka rääkisin tükk aega juttu. Olid küll kahtlased ja tegid kahtlaseid nalju, aga vahelduseks oli tore kahtlast juttu ajada. Haha.
Õhtupooliku veetsime siis Killu ja Alvariga. Proovisin oma Subway ära. Reaalselt sõin neljandiku saiast ja rohkem ei läinudki. Täitsa rõve oli. Mul oli lausa kahju. Alvar arvas, et äkki oli mingi kaste pahaks läinud, aga ma ei tea, no täitsa halb oli. Igal juhul näksisime siis, tegime Zuriga Skype kõnet ja vaatasime filmi "Varuplaan." Väga armas ninnu-nännu film oli.
Veidi pärast keskööd läksin sealt ära, siis saime hetkeajendil Liis-Maryga kokku. Kuna oli pime ja külm, siis meil oli selline auto-kohting, aga sellegi poolest oli hea üle tüki aja näha ning oli hea rääkida. Lihtsalt rääkida. Kõigest, mis südamel ja meelel ja keelel. Eriti, kui üsna sarnases olukorras oleme, oli hea omavahel kogemusi jagada. Mõnus öine kohting.
Koduteel käisin veel Hesburgerist läbi, ostsin Egertile öösöögi ning sõitsin siis koju, kuhu jõudsin veidi pärast kahte. Jälle.
Esmaspäeval oli lõpuks üks rahulikum päev, keskpäeva paiku käisin juuksuris, sain oma tumeda värvi ja mõnusa soengu tagasi. Pärast sõitsin koju ning meil oli ajaveetmine koos Volliga. Hiljem sõitsin linna, saime Kellyga kokku ja käisime Pizzapoistes, seekord Tondil. Halvaks üllatuseks polnud seal sees isegi mitte laudu, kus taga oleks süüa saanud, seega istusime me õues ning hiljem autos ja rääkisime juttu. Nii muuseas nägime Killut ka. Mõni tund hiljem sõitsin Pääskülla ja saime Kaioga kokku, nägin ta remonditud maja ka ära. Kauaks ei jäänud sinna ning enne keskööd olin juba kodus.
Teisipäeva hommikul viisin ema poole seitsme ajal sadamasse, kusjuures kuna ta telefoni koju unustas, pidin veel edasi-tagasi sõitma ja enne laeva väljumist jõudma. Huh, jõudsin! Koju tagasi tulles magasin veidi ja siis tegelesin terve päeva õppimisega. Pärast pidevaid kirju programmilt ja tugiisikult, võtsin siis ennast kokku ja hakkasin neid ülesandeid tegema. Õhtul käisin emal uuesti sadamas järgi ning läksin siis pärast kaheksat Evelinile ja Keidule külla. Külaskäigu raames tegime väikse photoshootingu ka.
Kolmapäeval magasin lõunani ning siis võtsime Egertiga end kokku ning läksime linna. Viisime mu arvuti parandusse ning läksime pärast seda korraks vanaema juurde. Seal alati tore käia. Edasi viis meie tee empsi töö juurde, kuhu Egert viskas minu ära ja läks siis ise edasi. Meie empsiga läksime järgmisele jooksuetapile, seekord oli Ülemiste järve ring. Jube palav oli ja mul oli ikka jube halb joosta, surm oli silme ees terve raja pikkuse. Jube lihtsalt!
Kui joostud saime, panime padavai koju, pesusse ja peoriided selga ning siis Piritale, kloostrivaremetesse, kus toimus "Vallatud Vestid" kontsert. Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna. See oli lihtsalt pehmelt öeldes SUPER. Nii palju sai naerda, nii head lood, no lihtsalt super super super.
 |
| Kes otsib, see leiab, emps on täitsa pildil |
Täna hommikul ootas mind hambaarsti retk. Panin auto Kristiine keskusesse, läksin poodi ja ostsin kommikarbi arstile, et ta mu nii kiiresti vastu võttis (ja aitäh vanaemale ka, kes mulle selle aja susserdas). Läksin pangaautomaati ning panin kommikarbi automaadi peale. Muidugi kui raha kätte sain, läksin ära ja kommid jäidki sinna. Õnneks tuli kiiresti meelde, minut-kaks hiljem olin tagasi. Kommikarpi ei olnudki. Ma peaaegu, et hakkasin nutma, olin korraga kurb ja vihane. MISMÕTTES Sa lähed ja võtad teise kommid ära??? Egert ütles selle peale, et tasuta kommid, tema oleks ka võtnud. Oeh jah. Igal juhul läksin siis uuesti poodi ja ostsin uued kommid ja läksin arstile.
Arst kiitis mu naeratust, ütles, et nagu pärlid suus, peaks reklaami minema, hehe. Veidi šokeerisin teda oma joogi-ja söögiharjumustega, aga lubasin edaspidi tublim olla. Ühtegi augukest ei olnudki, see oli hea uudis, vahetas mõned täidised ja kaboom - 75 eurot läinud. Lohutan ennast sellega, et usas oleks see vähemalt 750 dollarit olnud, haha. Pärast arsti läksin poodi ja ostsin endale kohukest, sest hommikust ju süüa ei jõudnud ega tahtnud. Sõitsin koju ning tsillisin kassiga õues kuni koristaja toas möllas.
Vaatasime Egertiga koos saadet "Heeringas Veenuse õlal," mida ma üllatus-üllatus polnud kunagi varem vaadanud. Päris naljakas oli, ausalt öeldes, haha. Igal juhul on jäänud veel viimased viis päeva Eestis, ei tea, kus see aeg nüüd nii ruttu siis jooksis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar