Kohtumised ja lähenev reis

Koolivaheajal käisime sugulaste ja sõpradega Rootsis, Stockholmis, kus me kohtusime Madelenega. Madelene oli esimene tüdruk, kellega ma kokku sain Ameerikas, kui Ohiosse kolisin ja kellest sai kohe minu jaoks väga kallis ja oluline inimene. Ma teadsin kohe, et ta läheb detsembris koju, kuna ta plaanis jaanuarist ülikooli minna, aga tema pere otsustas ta hoopis mõni kuu varem ära saata ja nii jäi meie koosoldud aeg üsna lühikeseks, mis muutis minu üsna kurvaks. Nüüd saimegi uuesti kokku, aasta aega hiljem ja tegelikult poleks nagu midagi olnud meie vahel, jutt läks täpselt sama koha pealt edasi, kust pooleli jäime. Veetsime mõned tunnid linnas ringi jalutades, shoppates ja lõunat süües ning siis pidimegi juba laiali minema. Varsti tuleb Madelene Eestisse, jee!

 Eelmisel nädalavahetusel kohtusin jälle Eesti au-pairidega ja nüüd võin küll käsi südamel öelda, et tegemist on väga väga väga oluliste inimestega minu jaoks. Ma veidi kartsin, et esimesel kohtumisel oli meil lihtne, kõik rääkisid oma au-pairi eludest ja asjadest, et millest me siis teisel korral räägime? Aga juttu jätkus kauemaks ja nii veetsime koos nii laupäeva õhtu kui ka pühapäeva tervenisti. Mul on heameel, et meid esialgu viis kokku ühine kogemus, aga nüüd hoiab koos vägagi ühine mõttemaailm.

Mainisin kunagi, et lähen USAsse tagasi reisile. Hurraa, nüüd on 12 päeva ainult jäänud, järgmisel pühapäeval asume teele. Meie esialgne kondikava on Chicago - Miami - Mehhiko - Miami - Chicago - Niagara Falls - Chicago - Aurora - Chicago. Väga palju Chicagot, aga eks pikemad jutud ja pildid tulevad juba kohapeal olles. Sarnaselt eelmisele korrale, kui Egert ja emps mulle külla tulid, teen ka seekord korraliku blogi meie ajast. Ei jõua ära oodata, tahaks juba nii väga puhkusele!