Tagasi Mikidemaale, päev 1.

Meie reisi algus oli hullumeelne, nii megalt kiire oli, ma töötasin veel hommikul, seega ma pidin korraga jõudma hoida Looret, pakkida asju, sõita mööda linna, Loore vanaemale näiteks järgi ja siis veel raha vahetama ja oehh.. Kui ma lõpuks koju jõudsin, olin läbi nagu Läti raha juba. Pakkisime kiirelt asjad kokku, arutasime omavahel veel 7x üle, et mis puudu on ja mis juurde tuleb panna, aga no mõni asi jäi ikka maha, nagu näiteks USBi juhe Lexusesse. No mis seal ikka.  Sõin kodus veel natuke ja siis tuligi juba emps järgi ja viis meid sadamasse. 

Sadamas saime oma check-in’i kenasti tehtud, aga pidime hullult ootama, kõigepealt kuniks lasti sinna üles ootama ja siis polnud laeva ja see tuli ka mingi sigahilja ja lõpuks jooksime laeva. Kadusime üksteisel veel ära kah. Kajut oli meil mega – autoteki all! Jess. Kuigi väga ilus. Kui olime kotid ära pannud, läksime laeva peale ringi jalutama, õhtusöögi varianti otsima, kuna „Rootsi laud“ maksis 36€ ja kui väga ma ka ei tahtnud viis liitrit jäätist ära süüa, oli see hind ajuvaba. Leidsime ühe koha, kus pidi maksma 100g järgi 1.90€, see tundus päris okei.  Tegime paar pilti ja videot ning kolisime kajutisse tagasi. Ah ei, tax free poes käisime ka korraks ja siis vaatasime kajutis filmi „Last Vegas,“ aga Allar jäi juba suht alguses magama ja mina jäin ka ühel hetkel. Magasime mõnusalt kuni laev jõudis Helsingisse ja hakkas nii kõvasti värisema, et mu padi värises voodist maha. No doubt, ma olin päris kuri. Haha.

Pärast pisukest arutelu, et mis siis nüüd teeme (te ei kujuta ette ka, kui igav on laevasõit, kui pidu ei pane ja mega seltskonda kaasas pole) ja otsustasime õue minna. Tegime veel videosid, pilte ja läksime kajutisse tagasi. Hull ekskursioon on siin laevas, liftid ei too kõik teisele tekile ja siis me muudkui peame orienteeruma. Kajutis avasime šampuse ja ametlikult meie reisi, pidasime maha kaunid toostid-kõned ning jõime selle 10 minutiga ära. Või võib-olla pikema ajaga, aga mul hakkas pea kohe ringi käima, seega ma ei saanud midagi aru. 

Kui jook joodud sai, läksime uuesti laeva peale taterdama, seekord siis sööma. Läksimegi sinna saja grammi kohvikusse, pakuti kartuliputru (lemmik ju) ja lihapalle, megahead soolased. Kõhud täis, üritasime ikka kuidagi wifisse saada, aga terve laev vist üritas, seega mega aeglane jamps oli. Istusime „Fun“ baaris, oma arvutites ning ajasime lolli mula. 

Ja nõnda meie laevareis möödubki. Hommikul kella kümneks peaksime Stockholmi jõudma ja siis õige seiklus alles algab.