esmaspäev, 4. märts 2013

Nädalavahetuse teine pool

Niisiis alustasin Eesti Laulu vaatamisega ja sain aru, et tervis on täiesti olematu. Ma ei suutnud endast kahte grammigi liigutada. Läksin alla juua võtma, töömees oli nii heas tujus, puhus juttu minuga, ma lihtsalt mõtlesin, et appi, palun räägi eesti keeles, ma ei jaksa üldse mõelda..Laulusaadet oli tore vaadata, minu lemmiklaul võitis ning kõik tore. Ma alati võitja täppi pannud ja rahul olnud, va eelmine aasta.

Minu eurolaul ja peo järgne söök
Pärast laulusaadet skaipisin kõigiga sõbralikult, algselt oli sada plaani, aga no mu tervis üldse ei olnud minu sõber, niisiis ei viitsinud ma midagi teha. Ootasin Joanna sõnumit, mis tuli tund aega varem, kui ma olin arvestanud. Seega pidi kiirsättimist tegema ja saime siis Subways kokku. Ma olin sellel nädalal seal kolmandat korda ja sama kutt oli tööl ka, seekord küsisin, et kas ta tegelt ka töötab kogu aeg? Haha. Aga teenindus on mõnus, ta teab, mis ma tahan ja et mul on kaart ja nüüd sain oma tasuta küpsise ka, jube hea oli. Istusime siis seal veidi, rääkisime juttu, eelmisest õhtust, panime puzzlet kokku. Haha.

Edasi käisime korraks poes ja siis frozen jogurtis ning siis tulime minu juurde. Vaatasime ära Rootsi eurolaulu, neil on nüüd järgmine nädal finaal. Seekord oli nii-öelda "teise võimaluse" saade ehk igast saatest oli 2 tükki, kes said uue võimaluse (ehk kes hääletusega olid jäänud kohtadele 3. ja 4.). Terve saade oli täis mu lemmiklugusid, parimat muidugi ei olnud endiselt, aga no päris asjalikud siiski. Eks järgmine nädal siis selgub, kellest Rootsi esindaja saab.



Pärast Rootsi eurolaulu vaatasime veel Eesti laulud ka üle, näitasin Joannale, milline võitis ja tutvustasin veidi neid vahepealseid sketše, no need olid üleprahi minu meelest. Minu lemmikud olid H&Mi omad, no niimoodi ajas naerma, nii eestlased ju ja see kägistamise-varastamise lugu, kus Uuspõld ütles lõpus "joodik." Jälle no, nii eestlased, haha.

Lõpuks siis läks Joanna magama, mina olin veel üleval, tegin blogi, rääkisin semudega juttu ning läksin lõpuks kolme ajal vist magama. Hommikul ärkasime mõlemad suht vara, aga kumbki toast välja ronida ei viitsinud, textisime omavahel. Sõime hommikust ning mina skaipisin veel Killu ja Egertiga ning siis asjad kokku ja meetingule!

Tänane meeting toimus Lidia (au-pair saksamaalt) hostema pilatese stuudios. Superlahe oli, mul pole rohkem sõnu. Ma olin esimest korda elus pilateses ning ma olen sellest nii vaimustuses lihtsalt. Vahepeal viskas mõne tsiki edvistamine üle, sest see oli konkreetselt selline trenn, kus pidi hingama korralikult ja tulemus tuligi sellest, kui palju keskenduda, aga üldpildis olin väga rahul.

Pidime alla kirjutama, et ise oleme süüdi, kui surma saame, haha

Vasakult mina, Joanna, Ellen, Kim, Nele, Lidia hostema, Catalina, Laura, Petra, Lidia, Ellen ja Zuri

Mul oli aega ikka lollusi ka teha

Tegime miskit kontsakinga harjutust, väga hull värk

Ja pärast trenni...

Petraga, uus tüdruk Rootsist, ta pole meie clusteris, aga tuleb meiega trippima kahe nädala pärast, nägin ta ka lõpuks ära



Kui siis kõik korralikult olid lihased valutama saanud, hakkasime arutama, mida edasi teha, sest koju ometi nii vara ei saanud minna. Kuna olime üsna lähedal Kenwoodi keskusele, läksime sinna, shoppasime niivõrd-kuivõrd ning siis otsustasime maha istuda ja süüa. Selline ülimõnus koht oli, suur aatrium laudadega ja siis 8 erinevat söögikohta, Itaalia toidust Mehhiko toiduni välja. Kuna mul Subway sõna juba oksele ajas ning ebatervislikku jampsi ka ei tahtnud ning polnud ammu Caesari salatit saanud, seadsin sammud Itaalia restorani ja tellisin pizza ja Caesari salati. Võinoh, ma tahtsin pizzat, aga neiu ütles, et neil pakkumine pizza/pasta + salat + jook ja see sama hinnaga, mis muidu pizza ja jook. No tuli siis salat ka. Olime seal Elleni, Joanna, Lidia ja Evaga (kes on ka Saksamaalt).


Eva

Eriti feigid tüübid, ahhaa, Ellen ja Joanna
Selle pidi puhtalt sellepärast üles pildistama, et see on väiksem portsjon, mida ma USAs näinud olen

Parimate emotsioonide pilt, hahahahaha
Pärast õhtusööki käisime veel natuke poodides ringi ning siis meie Joannaga käisime Cheesecake factorys ning tulime siis põrra-võrra minu juurde oma kooke sööma. Vaatasime siin Justin Bieberi filmi "Never say never," sest Joanna polnud näinud ja ma tahtsin talle ka näidata, miks ma teda armastan, haha. Kui film läbi sai, oli kell juba päris palju ja siis läkski Joanna koju.

Cheesecake'd
Turistikas
Turistikas vol 2




Selline siis saigi seekordne nädalavahetus. Ja tundub, et järgmised tulevad üksteise järgi VEEL PAREMAD. Oeh, hakkan mõistma, et ongi nii, et mida lähemale jõuab aeg koju minna, seda rohkem hakkab olema plaane, mida täita.

Lõppu siis mõned pildid veel, mis nädalavahetusel tehtud said.

Õpi eilsest, ela tänases, looda homsest
Unista SUURELT, armasta tihti ja ALATi pea meeles naeratada
Hi.. Fitting room closed (sorry, still friends?)
Tere. Riietusruum on suletud. (Vabandust, oleme sõbrad edasi?)
Ja see pilt siis pühendusega Sikule, neljast rippuvast kõrvarõngapaarist on 3 tema tehtud. Haha, ma fänn vist.

pühapäev, 3. märts 2013

Palju õnne sünnipäevaks !

Every year that comes and goes
Brings its flowers and its snows,
With each birthday, every year,
I celebrate you, for it's so clear
You're really special, you're the peak,
One of a kind, you are unique.
Happy Birthday, may your day
Be blessed, like you, in every way.

Palju õnne sünnipäevaks Sulle sinna kaugele Austraaliasse, kullakallis Kariina!


Meil tegelikult on palju uuemaid pilte ka koos, aga minu meelest oli armas siia panna just need, kui me olime veel noored ja uljad ning veetsime nii palju aega koos. On, mida mäletada. Hetkel me üksteisest lausa nii kaugel, et meid lahutab 16-tunnine ajavahemik, aga nagu öeldakse - parimad jäävad. Jääme ka meie. Oleme olnud 14 aastat, oleme ka edasi. Love you so much!

Palju õnne sünnipäevaks !


Miks aastad nii kiirelt küll kaovad, 
kes kortse me näole küll laovad? 
On aastad, mis usinalt tegemas tööd 
ja vanus, mis nooruse ära on söönd... 
Ära lase end sellest norgu, 
las aastad need juurde tulgu! 

Palju palju õnne sünnipäevaks, kallis vanaema !


Mul küll pole palju pilte vanaemast, aga leidsin mõned, mis erilisema tähendusega, minu ja Egerti lõpetamistest, sest meie vanaema on alati nii tragi ja igal pool kohal, ei murra teda ei tuul, ei torm. 

Reede ja laupäeva hommikupoolik

Reedel alustasin tööd kella ühest, lapsi esialgu ei leidnud, hiljem ikka suutsin üles otsida. Kuna mööbeldamine käis alles täies hoos, palus Adam ühe kapi tõstmisel minu abi. Küsis, kas olen tugev.. Ütlesin, et no sitaks. Küsis, kui tugev olen. No ikka räääiiggelt tugev. "Tugeva isa tugev tütar," nagu meil kodus on kombeks öelda, haha.

Graeme läks suht kohe magama, Evie vaatas mu arvutist multikaid, sest telekat ju all enam polnud ning pärast mõningast vaatamist läks ka magama. Kui nad üles ärkasid, tuli Joanna siia ja me läksime mängutuppa mängima. See mängutuba on reaalselt megasuur. Ma kaotasin lapsed kiiremini ära, kui ma jõudsin üldse kolmeni lugeda. Graeme astus sisse, lükkas jaki seljast põrandale, ühe potase, teise potase ja kadus. Päris naljakas oli. Tellisime mingid söögid, igale ühele, lõpuks oli sööke rohkem kui vaja oleks olnud, aga see on see, kui oled eestis harjunud "basket of fries" miniportsuga. Siin võib ühe basketi kolme peale võtta.










Ta hoiab kätt nii, sest siis pidi ilusam pilt tulema, haha
Ühel hetkel sain aru, et lahkumine sealt mängutoas saab väga raske olema ja saatsin Adamile sõnumi ka, et ma ei kujuta ette, kuidas ma sellega hakkama saan. Adam ütles, et ma mainiks lastele vanaema-vanaisa, et nad lähevad sinna. Hakkasin aegsasti siis märku andma, et me peaks lahkuma, lõpuks kui ütlesin, et okei, viimane aeg, lähme, hakkas Evie jonnima ning Graeme viskas ennast põrandale pikali ja röökis täiest kõrist. Tegin tast pildi ja saatsin Adamile, kirjutasin alla, et eiiiii tööta see vanaema vanaisa trikk täna. Saatis vastu, et ta just kui oleks seda poosi varem näinud. HAHA.

Jõudsime koju täpselt õigeks ajaks, andsin lapsed üle, rääkisime kaks sõna veel juttu ja siis läksid nemad maale ja meie Joannaga Targetisse, shoppama nii-öelda. Sest nagu midagi ei ostnudki. Haha. Pärast poeringi siis ettevalmistused peoks, sest ees ootas taas üks klubiõhtu. Ja sellest ootasin tegelikult isegi rohkem kui eelmine nädal.
vahetasime jooke

Kella kümne ajal tulid Lidia, Ellen ja Joanna mulle järgi ning pidu võis alata. Reivisime terve autosõidu ja laulsime kõva häälega ning kuna kellelgi GPSi eiolnud (võinoh oli, aga ei viitsinud sisse lülitada), sõitsime minu mälu järgi. Purjus Gerli ja Cincinnati. Sain tegelikult päris hästi hakkama, ühest tänavast panin valesti, aga jõudsime siiski klubisse, lihtsalt teiselt poolt kui tavaliselt. Uskumatult hea mälu. Klubisse jooksime ruttu sisse, sest megakülm oli, ostsime piletid ära ja astusin uksest sisse ning 2 sekundit hiljem leidsin Matthewi.

Kasutasime siis Matthewi veidi ära, et ta meist pilti teeks ning siis läksid teised tantsima, me veidi jäime veel juttu rääkima ning hiljem liitusin teistega. Möllasin lihtsalt terve õhtu, reaalselt, pole vist niimoodi enne veel möllanud, kogu aeg oli tunne, et kuskil teisel planeedil. Tänu sellele ilmselt vastassugupoole tähelepanu ka rohkem, aga see läks mulle kõige vähem korda. Seal klubis on iga kord mingi laul, mille järgi kõik tantsivad, noh a la nagu Gangnam style, et kõik teavad toda tantsu. Ma juba kolmandat korda õpin, ikka ei tea, seekord Matthew üritas ka õpetada, selle sain  selgeks, millal hüppama pidi ja millal puusi nõksutama, aga no see tüüp tantsib ikka reaalselt nagu jumal ja ei mina talle vastu saa.

Joanna, mina, Lidia
Ellen, mina, Lidia
Lidia, Ellen, Joanna, mina
Joanna ja mina
Ellen ja Lidia
Kuskil poole kahe ajal või veidi hiljem tegin natuke oma tüdrukutele šokiteraapiat, kui järsku ära kadusin, aga nagu Joanna täna nalja viskas, ta nägi kõigepealt mind minemas ja siis Matthewi samas suunas kadumas, ja lootis lihtsalt, et me äkki oleme koos. Haha. Lõpuks siis Ellen helistas, et kus ma olen ja nii lõpetasime Mattiga jutuajamise ära ja läksime klubisse tagasi (olime puhkeruumis enne) ning mina siis otsisin oma tüdrukud üles, jätsin Mattiga hüvasti ja läksime õue. Tegelikult alguses pidi Keith ka klubisse tulema, aga ei tulnud, teadmata põhjustel ja üleüldse tundub, et teda enam teatud põhjustel üldse ei tule. Läks nii, läks nii..

Klubist koju jõudsin mina vist poole kolme ajal, siis mul muidugi oli kõht tühi ja hakkasin endale omletti tegema. Ennast ajas kõige rohkem naerma. Muidugi sellises konditsioonis ei saa midagi küpsetada ja lõppes see sellega, et noh, kui kokk on armunud, on toit oioioioi kui soolane. Seda ei saanudki süüa. Vahvleid vahukoorega sõin. Tuletõrjealarm hakkas ka kolm korda karjuma, see ajas veel rohkem naerma. Üldse väga paljud asjad ajasid naerma.

Kui üles tagasi jõudsin, rääkisin veel juttu semudega ning lõpuks vist mingi viie ajal jäin magama.. Või mina ei tea. Kell seitse tegin silmad lahti, sest miski minus ütles, et ma pean pesema minema. Läksingi dušši alla ja peale seda enam magama ei jäänud. 7.20 paiku tuli töömees ka siia, ma vähemalt lootsin, et on tema, sest ma olin liiga sooda, et minna vaatama ega vargad ei ole. Kuskil poole kümne ajal jäin uuesti magama ja ärkasin 2 minutit enne Eesti laulu üles. Ehk kell oli pool kolm. Oi kui toredad on need peojärgsed päevad.. Laupäevast edasi edaspidistes sissekannetest.

reede, 1. märts 2013

Heihoo, juba reede?

See nädal on ikka täitsa ajuvaba olnud, ma kirjutasin alles oma esmaspäevast, nüüd olen otsapidi juba reedes. Teisipäeval oli esimest korda Amee uue töögraafikuga minul pikk päev ehk alustasin kella ühest ja olin lastega 10.30ni. Väljas sadas paduvihma, õue minna ei saanud niisiis hakkasime mõtlema Eviega, mis me teha võiks. Lõpuks otsustasime mängutoa kasuks, kus me veetsime rõõmsalt kaks tundi. Pilte kahjuks ei ole, sest unustasin telefoni autosse, aga vähemalt oli lõbus. Kui koju sõitsime, oli juba aeg vanniks ning pärast vanni läksid lapsed ka magama ära. Vähem või rohkem draamaga. Eks vanus juba ka.. tiinekad mul. Haha.

Kui olin nad magama pannud, hakkasin oma hispaania keele koduse tööga edasi tegelema. Ei ole ikka naljaasi pikki asju kirjutada. Muidugi oli mul aega tegeleda Andrest piltide otsimisega, instagramis piltide vaatamisega, tumblris kirjutada, Facebookis ringi vaadata.. On vist kuldlause, et kui õppima peab, oleks targem kõik lehed peale sõnastiku oma arvutis ära blokeerida. Mitte, et see vist tänapäeval enam kedagi aitaks, nutitelefonid ju ruulivad.

Tõestus, et ma vähemalt üritasin

Kolmapäeval ei olnud plaanipärast vaba päeva, alustasin tööpäeva kella 11 ajal, kui läksime Graemega Eviele järgi. Järgnes üsna tavapärane päev, endale tegin lõunasöögiks riisiputru ja jõin piima (WOW), õhtul läks Evie tantsima, meie Graemega lollitasime ja umbes 20 minutit enne neidude tagasitulekut vaatasime veel musta ja valget koera ka. Kui Amee ja Evie tagasi jõudsid, sättisin ennast kooliks valmis ning asusin teele.

Birgit, näed vähe paremini, et piim on? Haha

Kuna esialgu arvasin, et tööpäev kestab 17.30ni ja arvestasin, et jõuan enne sööma, aga kestis tegelikult tiba kauem, siis ei jõudnud ja pidin kodust hooga midagi kaasa haarama. Minu koti sisu oli järgmine:


Koolis oli väga lõbus, me kontrollisime kõigepealt seda kodust tööd, mille ma eelmisel õhtul kergelt poole ühe ajal õpetajale lõpuks saatsin. See on see, kui öeldakse, et saada õpetajale meilile, aga kuupäeva ei ole. Ma ei tea, kas ma kuskil juba mainisin, aga koduse töö sisu oli kirjutada oma lemmikloomast ja mina siis kirjutasin oma lilla keelega karvasest elukast. Panin pildi ka ja puha. Õpetaja ütles, et mul on niiii nunnu koer, ütlesin, et mul tegelikult neid lausa kaks ja siis uuris õpetaja nimede kohta ja tema meelest polnud Tiku näitusenimel (Wanted Soul Bright-Eyed Diary) midagi viga, ütles, et kõlab ju täitsa toredasti. Küsis, kust Tiku tulnud on. Alguses jooksin kokku, aga siis seletasin, et on multikas, kus on kaks oravat Tiku ja Taku ja õpetaja sai kohe aru, millest ma räägin. Hehe. Multikaid on alati selgitusse hea tuua, neid teavad kõik. Igal juhul sain oma töö A, ainult ühes lauses olin kogemata "le" ja "el" segamini ajanud. Ilmselt see kesköine kellaaeg.

Kolmandik tunnist oli meil suuline osa, pidime endast rääkima (mu lemmikteema ju) ja teisi kuulama ja siis hiljem õpetaja ütles igale ühele, kellest peab rääkima, mida kuulis. Ma tunnen ennast iga korraga järjest paremini, isegi numbrid igasuguste aastaarvudega seekord toimisid normaalselt. Aa, tunniküsimus oli, et mida ma teeksin miljon krooniga, ma ütlesin, et ostaks uue auto, õpetaja küsis, kas Lexuse, hakkasin naerma, ütlesin, et ei, see mul on juba, aga ma võtaks mingi muu. Õpetaja küsis, kas BMW või Audi.. Ütlesin, et noo siis pigem Audi. Küsis, kumb Eestis populaarsem on. Noh, kuidas öeldagi.. Ja teiseks asjaks ütlesin, et reisin Taisse. Õpetaja küsis, miks. Ütlesin, et no soe ja põnev ja siis uskumatu, aga tänu laulusõnadele, mida ma eelmine nädal enda jaoks tõlkisin, oskasin pika jutu ära rääkida sinisest merest ja valgest liivast ja päikeseloojangust. Ühesõnaga, väga lahe, nüüd ma juba usun, et ma oskaks seda keelt rääkida.

Pärast kooli koju, jõudsin kohale kella kümne ajal. Olin väsinud, aga millegi pärast und ei tulnud ja lõppes see sellega, et läksin 1.30 magama. Kui äratuskell hommikul 6.30 helises, oli mul tunne, et ma olen teisel planeedil, et see ei ole minu elu. Lapsed ärkasid ka üsna varakult. Evie oli korralik naljamees täna, ütles, et tal on dayoff, et ta ei pea kohe mitte kuskile minema. Naersime Ameega, et tal on jah nii palju kohustusi, et kui üks päev on kohustuste vaba, siis peab kohe ohkama, et vaba päev on.

Midagi märkimisväärset meie päevas ei olnud, minul endal oli märkimisväärne Skype kõne Kelly ja Triinuga, sõbrapäeva kohtumine, milleks meil enne aega ei olnud. Väga mõnus oli, sai naerda korralikult jälle. Lõuna ajal kui lapsed magama panin, vajusin ise poole sõna pealt ka magama. Mõtlesin, et panen korraks silma kinni (kell oli 2.21) ja ärkasin siis kella nelja ajal koos Eviega. Tegime snäkiringid ja oligi Amee kodus ning minu tööpäev läbi. Esialgu olin plaaninud pärast tööd magada, aga und ju siis enam ei olnud, seega pidin muid plaane mõtlema hakkama.

Otsustasin poodidesse minna, sest mul oleks vaja oma üks pluus ära tuunida ja selleks on tarbeid vaja. Midagi konkreetset ma ei leidnud, ühest poest leidsin lähedale asja, aga teoorias käisin 3 poodi nii läbi, et mitte midagi ei ostnud. Ise ka ei uskunud. Lõpuks siis käisin Subways, sest Reelika pani Twitterisse pildi ja ajas isu peale ning Menchie'ses külmutatud jogurtit ostmas, sest mul olid mingid boonus 5 dollarit, seega ei pidanud ise midagi maksma. Need kliendikaardid siin USAs ikka rokivad. Ahjaa, ma sain endale lõpuks Subway kaardi ka, ma päris täpselt ei tea, mis sellega saab, viie punktiga pidi tasuta küpsise saama, mul on juba 10 punkti, see tähendab 2 KÜPSIST! Jee.

Krogeris tehtud pilt, neid küpsiseid võib võtta.
Lisaks sai täna võtta juustu, dipikastet ja chipsi ning munadepühade Oreosid.
Kui poele tiiru peale teed, saab kõhu lausa täis. 

Huhh, lõpuks siis jõudsin koju tagasi poole kaheksa ajal, otsustasin Harry Potteri filmi vaadata, polnud seda ammu teinud. Valikuks jäi viimane ja no lõppes see muidugi sellega, et ma pisardasin siin omaette ja oma sööki ei jõudnudki süüa, sest nii põnev oli. Nii mina lihtsalt, haha..

Pärast filmi käisin korraks all, mingi diivan oli keset tuba, esimese hooga ei tulnud mul isegi meelde, kust see pärit on, lõpuks ikka selle mõtlesin välja. Korralikult oli mööbeldatud. Põhjusest räägin vast pärast nädalavahetust, kui on, millest rääkida (ehk kui valmis saab).

Ja kuna kuupäevaliselt on märts juba kätte jõudnud, siis uued pildid minu kahest armsast kalendrist ka.

You only live once, but if you do it right, once is enough

Ja Keiri ja Keidu kalender, märts on Keidu kuu :)