kolmapäev, 19. september 2012

Teisipäev

Tänane tööpäev jälle läbi ja tuju kuidagi nii tühi, tühjaks imetud, haha.

Hommikul olin täna vaba, ärkasin ikka kõvasti enne äratuskella, luksus. Rääkisin siis natukene juttu, tsillisin netis ja ärkasin vaikselt ning veel enne allaminekut pesu ning tuba korda. Ausalt öeldes on see lausa uskumatu, kui korras mu tuba siin on, alati on voodi korras (no see oli kodus ka), ükski asi pole tooli peal, riided on alati kas sahtlis kokku pakitud, puu peal rippumas või musta pesu korvis. Sellist nalja ei ole, et miski on laiali. Peaks oma ema ja isa külla kutsuma kohe, nad ei usu seda nagu nii.. Hahah!

Okei, läksin siis alla ja hakkasin hommikust sööma, tööpäev algas 12.30, mis on tore, sest kell 1 läheb ju Gram magama. Niisiis saingi tema suhteliselt kohe magama pandud ning kella kahe ajal läks Evie järgi.

Mu lemmik hommikusöök, nii nii hea!
Lõuna venis täna jälle pikale, kell neli polnud kummastki veel piuksugi. Hakkasin siis vaikselt kolistama, panin pesu pesema ning toimetasin ringi. Mingi hetk ärkaski Evie üles, mõnusad lokid peas ning selline padjanägu ees, et ma esimese hooga hakkasin täiega naerma. Ajasime Grami ka üles, kell oli pool viis. Alustasime siis snäkkidega ning kohe pärast seda tegin õhtusöögi. Veidi oli paigast ära see päevagraafik, aga siin ei ole sellist kindlat kellaaja värki, elu käib laste väsimuse järgi. Grami natukene annab mõjutada, aga Evie ärkab-magab siis, kui ta väsinud on, mitte siis, kui mina tahan.

Pärast õhtusööki tegime väikse kunstitunni. Värvisime ja maalisime, minu jaoks on see nii naljakas, sest kui ma ütlen, et värvime pilti, siis mul vahet pole, kas pliiatsi, kriitide või vesivärvidega, aga votvot Ameerikas on iga asja jaoks oma sõna. Ja oi kui ma siis vale sõna ütlen, siis on Evie kuri. Haha!

Evie painting (ehk maalimine)

Minu värvimine ehk colouring - mul koerad on ikka chow-chow'd, hahaha.

Ja õnnelik kunstnik oma värvimisega
Gram nii väga joonistamist ei naudi
 Õhtupoolik oli enam-vähem rahulik, korra sain Evie ka time-outi ja nagu kui ta muidu mind ei kuula absoluutselt (ta ei kuula üldse kedagi, kui ta ära kammib), siis nüüd ta isegi kuulab mind. Vähemalt miski töötab. Tegin seekord pilti ka, mida time-out endast kujutab. Gram on ka pildi peal, läks Eviele toeks millegi pärast, hahahaa.


Ja kui ma lõpuks olin terve köögi ja suuretoa puhtaks saanud, nõud ära pannud, laua puhtaks teinud ning kõik joonistusasjad samuti kokku korjanud, ütles Evie, et ta tahab "pleidou"-t, jei, jälle mõistatamismäng Gerlile. Küsisin, mis see on. Evie ütles, et "Pleidou." Ma küsisin, et mida tal selleks vaja on (sain ju aru, et mingi mänguga on tegemist), Evie vastas: "Mm.. I need pleidou." Oh jumal.

Lõpuks siis ta lihtsalt näitas, kus see on ja oligi mängu nimi "Play-doh."  Tegemist mingite purkidega, kus sees on plastiliinid ja siis seda saab rullida ja veeretada ja kääridega lõigata, no väga lahe ja OI KUI PALJU segadust. Põhimõtteliselt hakkasin kogu oma koristust hiljem otsast peale tegema. Pärast sellega mängimist igal juhul viskasin oma murjamid vanni.

Play-Doh

Vannis oli täna tore iseenesest. Evie sain korralikult puhtaks ja välja, Gram hakkas tsirkust tegema. Kui keegi on kunagi kassi üritanud pesta, siis Gram oli samasugune. Hoidis meeletult kõvasti minust kinni, jonnis ja röökis ja ei lasknud end ei märjaks teha ega ka šampooni pähe panna ning lõppes see muidugi sellega, et nii mina kui ka terve vannituba oli läbimärg. Seiklus! Lõpuks tõmbasin talle mähkud jalga ja saatsin time-outi rahunema. Sai päris kiirelt korda ennast, tuli küsis ise pidzaamat. Ehk siis oli mul kaks puhast ja pidžaamas last. JEI!

Väike multikas, mille ajal mina siis köögi uuesti ära koristasin ja endale õhtusöögi tegin, neljas õhtu järjest Caesari salatit. Portsud lähevad järjest väiksemaks, ma ei teagi, miks, ei taha rohkem. Ja järjest 15 minutiliste vahedega sain lapsed ka vooditesse. Jutustasin veel Liiviga, kes oli täna peaaegu vapper eestlane ja öö läbi üleval, kella viie ajal ikka vajus ära, haha.

Tõstsin asjad ka kuivatist välja ja voltisin kokku ja tabasin Evie 2 korda teolt, kui ta voodist väljas oli ja siis oli selge, et ega ta enne magama ei jää, kui Amee koju tuleb ja nii oligi. Lõpuks ronis ema voodisse magama kah. Mitmendat ööd juba.

Rääkisime siis veel Ameega juttu, meie päevast ja tegemistest ja homsest (ehk kellaaja järgi tänasest) päevast ning tulingi oma tuppa ära. Tegelesin oma üllatustega, endal on nii põnev, haha. Rääkisin veel Camillaga, kes on au-pair Las Vegases (ulme ulme ulme) ning Michaga, kes on Tšehhi tüdruk ja oli minuga koos New Yorgis samas clusteris, aga kes on nüüd ka re-matchis ehk otsib uut peret. Lisaks siis veidi muusikat ja tegemist ning juba oligi kell nii palju, et magamiseaeg. : )

Ees ootamas vaba päev, yay!

PS! Palju õnne Karoliine-Brittile ka, kes täna kohe eriti suureks tüdrukuks sai :)

teisipäev, 18. september 2012

Uus nädal

Eile sai pere juures kaks nädalat lupsti täis, linnulennul, tõega. Pole arugi saanud, et nii palju aega möödas.

Täna hommikul ärkasin, esiteks oli meeletult külm. Me magame praegu aknad lahti, kuna väljas pole palav ja siis nad ei taha konditsioneeri kasutada kogu aeg. Seega, külm oli. 17 kraadi. No ma saan aru, et see ei ole tegelikult külm, aga kui kaks nädalat pole alla 25 põhimõtteliselt langenud, siis 17 on külm. Panin pikad püksid jalga ja läksin alla.

Lapsed olid no nii halvas tujus, kui veel olla saab. Gram ainult nuttis ja vingus. Minu taktika on ta time-outi iga kord lükata, kui ta ilma asjata jonnima hakkab. Veel ei anna tulemust, aga no küll õpib. Inimene, see on loodud õppima. Haahaa. Igal juhul selle 45 minuti jooksul, mis me pidime kodus olema, istus Gram 6 korda time-outis. No pole reaalne. Korra panin Evie ka sinna, sai veits draamat (tema teeb alati draamat ja no siukestes mõõtmetes, et teil pole aimu ka).

Kooliteel, üks imeilus elamurajoon minu meelest

Oeh. Hakkasime siis kooli minema, panin veel pikavarrukaga pluusi ka selga, Evie ütles, et ma näen nii armas välja, hehe. Kooli jõudsime täna päris hilja, tavaliselt me alati esimestena ukse taga. Panime Evie ära, siis koju tagasi, ei viitsinud täna mitte midagi teha. Kodus vaatasime multikaid, mängisime autodega ning sõime snäkke ja muidugi paar korda ikka time-outis ka.

Kahe tunni pärast siis jälle Eviele järgi, meie koolitees on umbes 2 miili ulatuses tee-ehitust ja täna, täpselt meie saabudes otsustati STOP märgid teele panna ja ükski auto ei saanud liikuda. Mis asjaa, no palun, mul on vaja laps ära võtta koolist. Kui ma siis juba otsisin ja mõtlesin teisi mooduseid, kuidas koolini jõuda, lasti lõpuks ikka läbi. Huh.

Kooli juures hakkas Gram jälle jonnima, ma ei tea, mis talle ei sobinud. Läksime siis lihtsalt sisse, ta nägi Eviet ja hakkas naeratama. Evie õppis täna oma nime kirjutama. Nagu, lapse nimi on Evie, hääldus Iivi ja siis hääldab nime: I-vi-ai-i. Napakas. Inglise keel on ausalt ka napakas.

Kodus oli lõunasöögi aeg, tegime väikse jogurtiringi ja siis küsis Evie "Please give me some "tsiiiss-kjuuubs"" Kirjutasin täpselt häälduse, sest ma olin täiesti puuga pähe saanud. Mida Sa tahad? Õnneks ta harjunud, et ma üsna tihti ei saa aru, mida ta tahab, ta seletab alati ja näitab ja ütleb rõõmsalt "Silly you" (-Rumal sina, napakas veits tõlkida, see pole halvas mõttes rumal, see rohkem totuke vms.) Hehhee. No Egert muidugi ütles kohe, et laps tahab juustukuubikuid. Kena. No kuubikuid ta igal juhul sai ka lõpuks.

Minu lõunasöök - proovime uusi asju


Järgnevalt pidi siis lõunauinak tulema. Kõigepealt hakkas tsirkus Gramiga, läks magama, jauras jumala kaua ja kui tunni aja pärast läksin, jauras ta ikka. Panin siis uuesti voodisse, röökis TÄIEST kõrist. Ära mine närvi, ära mine närvi, ära mine närvi. Suutsin ikka rahulikuks jääda. Tõmbasin ukse kinni ja umbes 5 minuti möödudes kuulsin vaikust. Samal ajal panin ka Evie magama, tema Grami kisamise ajaks oli just unne suikunud, siis ma palusin seal ukse taga jumalat, et tema üles ei ärkaks.

Uinuv kaunitar (pildil on seda kurikuulsat KiKit ka näha, see roosa)

Kui kõik lõpuks magasid, vajusin mina ka üsna väsinult voodisse. Lugesin veidi ajakirja ja jutustasin inimestega. 2 tunni pärast ärkas Evie üles, siis oli kell lootusetult palju juba. Tegime siis kõigepealt snäki ja kui Gram ärkas, siis hakkasin õhtusööki tegema. Kana ja friikartulid. Aga mitte päris kana ja friikartulid. Hahaha.. Ma isegi ei oska seletada, kana on selliste paneeritud ribadena ning friikartulid on kartulist lõigatud ümmargused viilud, augulised nagu vanglatrellid. No midagi säärast.

Padjanäod

Poole söömise pealt saabus Amee koju, panin siis veel kõik asjad ära köögis, tegin korda ning serveerisin lastele õhtusöögi ka. Evie muidugi sõi 2 ampsu ja järgmisel hetkel oli taldrik juba Brutuse käes. Ebareaalne vend, ta saab kõik kätte, kui ta ainult tahab.

Brutus veel ühte kanatükki jahtimas

Okei, siis ma olin veidi oma toas, lebos lihtsalt, no nii väsinud täna. Mingi natuke pärast kaheksat oli siuke tunne, et mul on NÜÜD KOHE salatit vaja. Värsket asja. Ajasingi ruttu papud jalga, võtsin võtmed ja kadusin, poole tunniga poes käidud. Rekord. Ja siin on see tõesti ime, kui nii kiiresti käidud saab. Kuna ma siis juba seal värskete asjade poes olin, võtsin puuvilju ka. Mõtlesin tükk aega, et no jääb üks pluusike ostmata võino kaks või kolm, aga söön korralikult, ei pea mingit jama kogu aeg sisse ajama. Eksole.

Terve õhtu sai siis Sikuga jutustatud, võttis endale auga järgmise eestlase koha, kes terve öö üleval olnud ja mind lõbustanud.

Õhtul kirjutasin ilusat teksti ja sõin kommi, nom nom nom

Faktid 123!

1) 12 külmutatud mini-hamburgerit, paned mikrokasse ja valmis, maksab 3.99 dollarit, külmutatud pizza normaalsuuruses maksab 2-3dollarit, suur pizza 4-5, karp Caesari salatit maksab 5-6 dollarit + 2 dollarit kaste (kõik asjad eraldi ostes läheks kallimaks veel). Jah, nad propageerivad rämpstoidu söömist.

2) Omada läheduses 24 tundi avatud poodi on tõeliselt kasulik, Sa ei tea iial, millal seda vaja läheb. Mina leidsin täna ka enda läheduses oleva! YAY!

3) Arvutused näitasid, et shopping, mille eest maksin USAs umbes 185 eurot, oleks Eestis maksnud ligemale 600 eurot. Ameerika ruulib.

esmaspäev, 17. september 2012

Pühapäev

Minu eilse õhtu filmiks oli "Justin Bieber - Never say never," ja et mulle enam ei saadetaks kirju (muide, kust te kõik mu e-maili saate??), teeme selle asja selgeks, et jajaja, ma olen ta fänn, ja kui enne olin passiivne fänn, siis USAs hakkasin teda eriliselt fännama. Nii armas nunnu poiss, haha.

Niisiis, film oli pagana hea, vaatasin seda teist korda ning see pani ka teisel korral meeletult elu üle mõtlema ja ma sain järsku aru, et ohoo, ma ju olen Ameerikas. Ei, see ei jõua üldse kohale. No ei jõua. Ma olen nii palju saanud kodustega suhelda, pole üksindust tundnud, eesti keel on ka täitsa suus alles, ei ole sellist tunnet, et olen välismaal, no ei ole.

Hommikul ärkasin vist 11 ajal. Sai kenasti välja puhatud. Mitu tundi pärast ärkamist lebotasin ikka voodis, kella ühe ajal läksin alla hommikust sööma. Vastuseks küsimusele, üldiselt söön krõbinaid hommikuks, mõnikord söön midagi muud, kui nende isu üldse ei ole. Paar maasikat sõin ka täna. Siis üles tagasi, skaipisin veel Kristoga, kokku tuli täna viie tunnine kõne, whoohaa! Kui ta lõpuks magama läks, hakkasin ka asjalikuks ning ronisin majast välja.

Sõitsin kõigepealt tagasi Premium Outletsi, kõrvaaukude pärast ning no üllatus-üllatus, Hilfigerist käisin ka korraks läbi. Haha! Tegin täna ruttu, enne kui keegi mind märkas, sest varsti mulle kutsutakse lihtsalt politsei, sest see pole normaalne, kui palju ma seal käin. Poe ringkäigud tehtud, autosse ja Targetisse.

Lemmik noh.

Olemas!

Ostsin hunniku komme, uusi asju, mida polnud proovinud, lisaks mingeid soolaseid näkse (ja taipohh need ka soolased pole, nagu ükskord popcornid) ning paar asja veel, mille valimisega läks hunnik aega. Jei, hakkan jälle väikseid üllatusi tegema, seega ei saa praegu lähemalt rääkida. Võib-olla hiljem. Lõpuks sõitsin siis rõõmsalt tagasi koju. Möödas oli jälle kolm tundi. Ma ei tea, kuhu see aeg kaob.

Proovime uusi asju

Kodus tegin omale Caesari salatit. Niisiis, eile ostetud portsust jagus kaheks õhtusöögiks. Vist võib rahul olla. Mis sest, et alguses kallis tundus, praegu ei tundugi. Magustoiduks maasikad-ananassid ja tahtsin jäätist ka kuskile mahutada, aga esiteks Evie ei maganud (mistõttu ma ei oleks tohtinud seda võtta) ning teiseks oli mu kõht päris täis. Evie küpsetas endale šokolaadi popcorni. Kui keegi suudab magusa popcorni armastust jagada, siis andke teada, mis ime moodi??? Minu meelest on see jäle.

Tänu sellele, et mu kõht nii täis oli, laadisin oma kommivarud ka sahtlisse ega puutunud ühtegi. Hea plaan. Kui edaspidi proovima hakkan, eks siis oskan jagada, mis head on. USAsse saabudes kinkis Liis mulle karbitäie maiustusi. Täna vaatasin, et 4 šokolaadi on järgi. Tundub, et polegi nii maiasmokk kui arvasin. Heehee.

Õhtu lõpetuseks lugesin veel autokooliteooria raamatut, ei tundu midagi uskumatut, kuigi mõned sõnad on küll nii võõrad, et tuleb lihtsalt küsimus-vastus pähe tuupida, aru nagu nii ei saa. Kuigi lugesin, et välismaalased võivad eksamile sõnastiku kaasa võtta. Oeh, kust ma selle nüüd siis veel saan? Ei tea, kas kuidagi ripsmeteplaksutamisega mobiili ei või kasutada? Hahaa.

Okei. Kuna see postitus nüüd nii lühike tuli, haha, panen juurde jälle 1-2-3 fakti.

1) Ameerikas ei ole autodel tuled enne pimedat kohustuslikud. Kui siis aga pimedaks läheb ja mõnel lausa kaugtulesid vaja läheb, siis ega vastutulev auto ei tähenda, et need peaks maha võtma.

2) Suunatuled on harva kollased, enamikel on punased nagu pidurituled ja nt valges eriti ei saagi aru, et suund sees on. Mitte, et nad suunatuld kasutaks, aga no mõnikord ikka..

3) Avastasin, et Cosmopolitan, mille ma ostsin, on oktoobrikuu oma. Septembri keskel ostan oktoobrikuu ajakirja. Ameeriklased...

Töönädal alaku! :)

Stop-märkidest võiks lausa raamatu teha

No shoulder  -  kui nüüd keegi asjapulk ütleks, mis see tähendab? Seda ei olnud teooriaõpikus ka sees, minu jaoks täiesti mõistetamatu.

Nelja stopi ristmik

Märgid on kollasel taustal, üldiselt on tekstid üldse märgid. Ja tagapool paistavad noolekesed, need on järgmise ristmiku suunad, mind ajab see vastastikku vasakule pööramise joonis alati nii naerma, ei tea, kas keegi üritab teiselt poolt ka mööda minna.

Suunatuli või asi

Taga paistab Fresh Market - nagu meie Stockmann, kallis, aga mõned asjad on head

Täna peaks viimane ilus ilm olema, järgmiseks nädalaks ohtralt vihma!

Ja lubasin pükste pildi panna, mis ostsin. Nii nunnud minu meelest :)
Ahjaa, kas keegi teab, miks eile USAs lipud pooles mastis olid?

pühapäev, 16. september 2012

Laupäev

Sõnasin eile just kui ära, et tahaks palju ja kaua magada. Kõigepealt ei saanud ma eile üldse magama. Kell tiksus kümme, siis kesköö, siis juba kaks.. siis neli, siis kuus.. Ma olin ikka üleval. Kuue ajal lõpuks hakkasin tundma, et ooo, uni vist tuleb. Natuke enne seitset jäin magama ehk peaaegu 24 tundi järjest üleval. Kena lugu.

Magasin esialgu ainul kella kümneni, maja konditsioneeriga oli mingi jama, mu tuba oli megapalav, mina läbimärg ning sedasi ei saanud kohe kuidagi magada. Niisiis tegin akna lahti, panin oma puhuri tööle, sain kinnitust faktile, et ma olen jälle üksi kodus ning läksin magama tagasi. Lõplikult ärkasin veidi enne kella kahte. Mõnus režiim.

Rääkisime empsiga juttu ning järsku tuli pähe mõte, et tavai, SHOPPAMA! Ja ausalt, ma teen siin muud ka kui shoppan. Läksin siis Premium Outletsi, mis teadupärast mu lemmik kaubanduskeskus siin on, imeilusad asjad ja hinnad ja nii tore kõik.

Premium Outleti keskväljak

Esimeseks astusin ma sisse Hilfigeri poodi, kus ma pildistasin pea kõik asjad üles, mis seal olid. Teiseks, läksin söögiosasse, et hommikust süüa ning pärast pikka mõtlemist otsustasin Subway kasuks ja tegin endale maitsva võileiva. Tuleb tunnistada, et täna oli täitsa tsill, ei mingit probleemi keelega, ludinal tuli kogu tekst. Kõik küsimused, kõik vastused, no super.

Sõin siis oma hommikusöögi ära ning läksin Hilfigerisse tagasi, kust väljusin suure koti ja veidi vaesemana. Mõtlesin, et lähen uurin pakkumist, mida enne nägin, mis pakkus tasuta kõrvaauke. Poole tee peal selgus, et ei, ikka peab Hilfigerisse tagasi minema ja veel tunni seal olema ning veel vaesemana väljuma.

Teine kord oli juba päris naljakas, sest seal millegi pärast olid ainult meessoost teenindajad ning ma juba liikusin kassa juurde, üks mees läks ruttu kassasse, kuid selgus, et üks asi jäi võtmata, seega pöörasin otsa ringi ja kohe läks noormees ka kassast ära. Kui siis asi käes ja uuesti kassasse läksin, jooksis noormees kohe sinna. Teenindas mind, küsis selle mulle nii närvidele käiva küsimuse, kuidas mul läheb ja ma ohkasin ning ütlesin nagu inglise keele tunnis, silp haaval: "I-am-good, thank-you and how-are-you?"

Vahemärkusena siis, et minu jaoks natuke võõras vastata I'm good, sest koolis õpetati ikka I'm fine vastama. Ameeriklased ei ütle I'm fine, no pole kordagi kuulnud, et ütleks..

Igal juhul siis see noormees küsis, et kellele ma riideid ostan, sest mul oli hunnik meesteriideid ning uuris, kust ma tulen, sest mul oli võõras pangakaart ning jagas mulle mingeid sooduskuponge ja küsis meiliaadressi ja kui ma olin ära kirjutanud selle, aga ei leidnud veel OK nuppu, siis ta keeras selle ekraani enda poole, muigas ja näitas, kus nupp on. Sain allkirja ka kirjutada väriseva käega, haha, polnud ammu pidanud seda enam kirjutama, ei mäletanudki, kuidas see käib.



Lõpuks siis olin nii väsinud sellest shoppamisest, et ei viitsinudki kõrvaauke tegema minna, äkki siis homme või üldse millalgi hiljem. Sõitsin poest kõigepealt korraks koju, sest jätsin enne Brutuse õue ning tal oli söögiaeg ka. Söötsin ta ära, panin tuppa ning läksin minema. Eesmärgiga küll postkontor leida, aga seda ma jälle ei leidnud ning avastasin end hoopis ühe uue poe eest. Meijer nimeks. Otsustasin sisse minna ning minu WOOOOWW emotsioon. Superlahe!



Muidugi, kui mul on liiga palju vaba aega ning mind on lastud suurde poodi, siis mida ma teen? Jaa, ma shoppan. Mul oli terve käru täis asju, mida ma siis proovima hakkasin, õnneks mulle peaaegu ükski asi ei meeldinud. Mõni meeldis, mõni jäi ostmata. Siin müüakse meeletult palju karvaseid pusasid ja need on nii head ja nii soojad ja nii mõnusad.. Aga ma ootan Black Friday (ehk tänupüha järgse ostuöö) ära, äkki saab Hilfigerist ka selle hinna kuidagi 88 dollari pealt alla poole. Sest no kui mul on valida, kas firmakas 88 dollarit või suvapoest 40 dollarit, siis ma ikka loodan esimese peale. Ja Hilfigeris oli ilusamat värvi ka.

Mõne asja ikka ostsin, õnneks mitte päris ebavajalikke asju. Näiteks ühed püksid ma olin kahel eelmisel korral juba ostmata jätnud, täna siis ostsin ära, sest praegu on mul kõik püksid valged-helehallid või muudmoodi väga heledad ning ma ei jaksa neid enam pesta, lastega on ikka palju mökerdamist. Niisiis, soetasin ühed mustad juurde, saab vast hakkama.

Leidsin ka Saksamaa osakonna, kust leidsin Kinderi šokolaadi ja esimese hooga hakkas süda nii kiirelt põksuma, et JAA MA SAAN ŠOKOLAADI ja siis nägin hinda, et pea kolm ja pool dollarit.. Mis te arvate, lähete äkki seenele?
Päris mitmed asjad tuttavad

Kuna mul oli värske söögi isu, mitte mingi võileib või mõni muu ahjus tehtav toit ei läinud üldse peale, otsustasin, et tuleb, mis tuleb, aga mina teen täna Caesari salatit. Leidsin selles HIIGELSUURES poes üles saiakrutoonid, salatikastme ja salati ka ning tee, mis tahad, no pole juustu. Nüüd ma muidugi sain teada kohalikelt, mismoodi seda juustu siin müüakse ja kus osakonnas. Mõtlesin,et no ma võin kanast loobuda (sest ma ei viitsinud kokkama hakata), aga juustu on vaja. Tuuslasin terve poe läbi, lõpuks leidsin ma osakonna, kus toidud veel rohkem valmis tehtud.

Et noh, kui mul on pakk saiakrutoonidega, salatiga, juustuga, sega ainult kokku, siis see on peaaegu valmis tehtud. Aga ma leidsin paki, kus oli salat, juust, saiad ja KANA ka. Ainult kastet ei olnud. Võtsin selle karbi ja kastme ja olingi väga väga rõõmus. Kuna selles poes oli eraldi mingi Fresh Market ehk värskete asjade osakond, leidsin ma sealt veel omale puuvilju (maasikas-mustikas-murakas-vaarikas ning maasikas-ananass) ning kuigi need asjad maksid nii vastikult palju, tuleb leppida. Ameerikas on värsked asjad kallid. Ja tegelikult, kallis on see, kes kaela ümbert kinni hoiab, kõik muu on ostetav, nagu mu isa armastab öelda.

Lõpuks jõudsin ma koju poole üheksa ajal. Jah.. viis ja pool tundi lihtsalt mööda poode.


Sõita oli mõnus, ma juba sõidan siin ka suhteliselt automaatselt. Isegi ühes kohas, kus GPS mind järjekindlalt tahtis kiirteele saata, keerasin mina teise kohta ja jõudsin koju vähe paremini. Tabasin end isegi mõttelt, et nalja saab nende lubade tegemisega, sest olles teise au-pairi kogemust lugenud, kus ta põhimõtteliselt käte valesti hoidmise eest uuesti eksamile pidi minema, siis edu mulle, mul on üks käsi vapsee süles tavaliselt. Koduteel üritasin siis niimoodi hoida, nagu autokoolis õpetati, ajas ennastki naerma.. keegi ei sõida ju nii..

Koduteel märkasin imeilusat punast taevast ka, kahjuks pildile nii hästi ei jäänud ning avastasin ühe eriti laheda sildi. Kõik ei saa sellest aru, ainult seltskonda kuuluvad inimesed saavad, aga minu meelest oli see nii naljakas, et "Kristo kodud ja Schmidtid ehitavad.. " Hahahaha..




Minu pere oli täna ära, käis jumal teab kus ning me olime Brutusega kahekesi. Ta muidugi ronis kohe mu voodisse magama ning ootasime siin siis teisi koju. Poole üheteistkümne ajal nad saabusid ka, rääkisime kaks sõna juttu ning nüüd mul väike filmiõhtu ja siis ka magama.

Toitun asjalikest asjadest ka..

Ahjaa, aitäh mu suuremale vennale, tänu kellele ma ei pidanudki Harry Potteri filmi ostma minema. Haha! Nüüd on see ka vaadatud ja hea on olla.

Panime Liisiga (teine Eesti tüdruk, kes au-pair Virginias) paika väikse puhkuseplaani mu sünnipäeva ümber (või vähemalt kevadel) ning kauplesin endale ka juba jõulukingi. Superluks! Love her. 

laupäev, 15. september 2012

1 kuu, 1 nädal ja 1 päev

Täna Ameerikas oldud 1 kuu, 1 nädal ja 1 päev. See aeg läheb siin lennates, nüüd ma saan ka aru, millest kõik vahetusõpilased ja au-pairid räägivad. On esmaspäev ja silmapilgu pärast on juba reede. Mu kaks nädalavahetuse päeva mööduvad reaalselt aeglasemalt, kui 5 tööpäeva.

Eile siis oli see super kurikuulus 13,5 tunnine tööpäev. Hommikul ärkasin üles nii välja puhanuna, et lausa uskumatu. Alustasin kella kaheksast siis. Gram polnud hommikustki söönud. Okei, sai protseduurid kõik tehtud ja ise ka rohkem üles ärgatud, vaatasime multikaid (see hommikune cartoon-time on lihtsalt mu lemmik) ning olime natuke asjalikud, vahetasime voodilinad ära, panime pesu pesema, koristasime, tõime kirjad tuppa ning olime veidi väljas ka, aga ilm oli MEELETULT palav, isegi koer ei tahtnud välja minna. Pole sellist nalja ammu näinud.

Siin on majas üldkonditsioneer, mistõttu majas ei saa kunagi aru, mis temperatuur väljas on (välja arvatud hommikutel, kui on meeletult külm, siis on ikka õues ka külm). Seega ma otsustasin parki mitte minna, lapsed kipuvad ka lolliks minema selles kuumuses ja mul on nendega siin möllamist küll. Niisiis me lollitasime jälle toas, nii nagu me ikka lollitame. Tagaaias käisime veidi ka mängimas.


Evie ja Gram


On küll udune, aga mõte on pildil minu meelest nii armas : ) 

aeg-ajalt jagab neid mulle

Evie fotografeerimise oskused, olen päris kaadris.
Lõunaajal olid kõik nii väsinud, et läksime magama. Võinoh, mina ei maganud lõpuks ikkagi, kuigi oleks võinud ilmselt. Lapsed magasid megapikalt, ma vahepeal käisin lausa vaatamas, kas nad ikka hingavad, sest uneajad läksid juba üle kolme tunni. Lõpuks Evie ikka ärkas ja ma jagasin temaga muret, et tahaks poodi minna, talle paistis see idee väga meeldivat. Kui Gram ka ärkas, mõtlesin, et kell juba nii palju, et peaks hakkama õhtusööki tegema ja siis mõtlesin hoopis kasuliku vajalikuga ühendada ja saanud Ameelt loa, korjasime kompsud kokku, autosse ja McDonald'sisse!

Amee vist natukene üritas mulle selgeks teha, et kas ma ikka saan hakkama ja ütles, et võin minna, kui ma arvan, et saan. Mäletatavasti meie tervitusõhtusöök pizzarestoranis oli päris hull, ma sain siukse šoki kohe. Haha! Sõitsime siis kohale, nägin, et suur mänguplats on ka ja läksin kohe eriti rõõmsaks. KÕIK KASULIK ja meeldiv koos.

Leti ääres saime natuke juhet kokku jooksutada, sest mäletatavasti ei tea ameeriklased mcdonaldsis ju menüüst suurt midagi, enam keerulisemalt ei ole võimalik neid asju panna. Pilt - hind - pilt - hind. Oh palun, tehke menüü kah! Pidasime Eviega aru, tema teadis vähe paremini, mis nad söövad, mina teadsin ainult, et kananaggitsaid. Tellisime piima ja friikaid ja õunu ja naggitsaid ja ooehhh.. Terve kandik oli asju täis.

Kõik sujus sõbralikult. Läksime mängutuppa. Siin ei ole see nagu tuba, see on pool restorani ning seal on mängimise alad 4+ vanuses lastele ja toddleritele (1-3.a)  ning seal on lauad ja märjad salvrätikud ja põlled ja värgid, no kõik tiba-toba. Ma olin nii sillas kuidagi sellest, see tegi minu jaoks kõik palju lihtsamaks. Panin lastele toidud salvrätiku peale ja laua peale ning nad käisid siis vastavalt vajadusele söömas-joomas ning mängisid meeletult.




Lõpuks olime ligi kaks tundi seal vist. Poolteist. Ma ei teagi. Kui koju tagasi tulime, mängisime veel õues palli ja Brutusega ning lõpuks tuppa, vanni, pidžaamad selga ja magama. Eelmisel õhtul meeletult heas tujus magama läinud Evie enam kolmandat õhtut ei tahtnud sellega leppida, et emmet ei ole. Käisin mitu korda uuesti voodisse tõstmas, raamatut lugemas, rääkimas.. Lõpuks kui Amee pool kümme koju tuli, jooksis Evie talle trepi peal vastu. Haha, selline pliks.

Pärast laste magama panekut vaatasin x-factorit, seekord oli ainult tunniajane saade, aga juba nägi häid esinejaid ka. Ainuke jama on teleka vaatamisega see reklaamide hulk, JULM, ausalt, me eestlased ei oska ette kujutada ka, mis tähendavad reklaamid. Veidi sai jälle ühe ja teisega jutustatud, ma ei saa aru, eestlased on vist unetud tegelased. Adam saatis mulle sõnumi ka, et tal on nii hea meel laste pilte näha ja näha, et nad on rõõmsad ja õnnelikud, et ma teen head tööd. See oli nii nii armas, et ma ei osanudki mitte midagi esimese hooga vastata, mingi hetk ikka vastasin, et mul on hea meel olla pereliige ja lapsed on superarmsad, mul on ka nendega tore. Lõpuks kui oleks võinud magama minna, ei olnud absoluutselt und, nii üleväsinud. Jäin magama alles pärast keskööd.

Seega, kui hommikul kell 7 äratuskell helises, tundsin ma siukest väsimust, et oi oi oi. Tänane 9-tunnine tööpäev aga tundus nii köömes eilse 13 peale, seega motivatsiooni oli. Alustasime hommikut söögiga, 7.30 polnud veel kumbki söönud. Natukene lebotasime niisama, siis oligi juba aeg riided selga panna ja kooli minema hakata.

Õigeks ajaks sinna, Evie kenasti ära saadetud ja tahtsin panka minna. Tuli meelde, et passi unustasin koju. Kogemusi selle ameeriklaste non-sense suhtumisega minu dokumentidesse küll juba, niisiis koju tagasi, pass kaasa ja siis uuesti kooli juurde, kus pank ka oli. Tegelikult oli seal lausa mitu panka, ma tegin üki-kaki-kommi-nommi, sest mul polnud ausalt aimu ka, milline parim on ja Adam ei öelnud ka midagi, kas pean mingi kindla tegema, tegin suvalise.

Ja vahemärkusena selle dokumentide mitte usaldamise suhtes nii palju, et alkoholipoodi ei lastud, öeldi, et olgu pass või ei ole midagi. Nagu üksinda kodus filmis see papagoi "2 cookies or nothing." Mida iganes.

Üks asi, mis mulle meeletult ameerika juures meeldib, on teenindus. See on max-level lihtsalt. Nii ka täna pangas. Neil nii rasked fraasid siin, pangakontot on ka võimalik mingi kümmet erinevat teha. Küsib, millist tahan. No seda tavalist. Haha. Ennast ajas ka praegu naerma. Lõpuks siis kui ta oli mulle kõiki asju tutvustanud, ütlesin ikka vaikselt, et tahaks ikka tavalist, pangakaardiga ja puha. Tegime siis mingi checking-accounti mulle. Tundub töötavat.

Paberite vormistamine ja minu KÕIKIDE asjade pildistamine võttis meeletult aega, sest pärast social security office'i nalja ma kannan kõiki pabereid kaasas, et nad ei saaks öelda, et miski on puudu. Rohkem mul pabereid ei ole, midagi ei ole puudu. Ja läkski kõiki asju vaja. Mis iganes nad nendega siis nüüd peale hakkavad. Pangakaardi saab 10 päeva jooksul, lubasid helistada. Jaajaa, sest ma saan hullult aru, kui mu telefon heliseb, ausalt.

Gramile aga ei meeldinud see passimine üldse ja laua peal oli pulgakommi kauss, niisiis ta sai ühe. Lutsis seda natuke, andis mulle ja võttis teise. Lutsis seda ka ja hakkas kolmandat võtma, seda ma talle ei lubanud. Ja oioioioioi.. mis detsibellid sellest kõrist tulid. Veits viskas end kõhuli ja pikali seal pangas, karjus ja röökis ja tuleb tunnistada, et esimest korda jooksid minu juhtmed kokku. Võtsin ta käest kinni, viisin õue ja küsisin vähe kõvema häälega, et mis tal viga on. Õnneks oli teller väga arusaaja, tõi mulle lõpuks paberid õue, üliarmas lihtsalt. Ja rääkis veidi Gramiga ka, kes talle siis sülle puges. Hhaha.

Läksime autosse, üritasime postkontorit leida, ei leidnud. GPS näitas, et mu nina ees on, no mina ei leidnud. Homme ilmselt uuele katsele teise suunda, äkki leian ikka. Kuna Evie kooli lõpuni oli aega, aga samas oli aega nii vähe, et koju oli mõttetu minna, otsustasin sööma minna. Panera Breadi, kus me ükskord Ameega ka käisime, sealt saab superhead sulajuustuga bagelit. Mmmmm... See on paradiis. Kindlasti üks nendest asjadest, mida ma eestis igatsema jään. Emps väitis, et Eestist saab ka bagelit, aga no kindlasti pole see see, mis siin.

Gram sai candy cookie.
Kella 11.15ks läksime Eviele järgi ja kuna siin mul palju pilte küsiti, sai neid ka üksjagu täna tehtud, panen need lõppu siis. Koju, kodus väike snäkk Eviele ning järgmisel hetkel magasid mõlemad lapsed. Mina mõtlesin mitmel korral magama jääda, aga otsustasin ikkagi asjalik olla, pesin pesu veel ja panin kõik asjad kokku, koristasin köögi ära ning oma toast viisin ka veepudelid ära. Mõnus.

Kui lapsed üles ärkasid, oli meil väike snack-time ning siis joonistasime, sünnipäevakaarte emmele ja issile, welcome pildikesi issile ning siis veidi ka multifilme ja ISSI TULIGI! Lapsed olid nii rõõmsad. Amee tuli minut hiljem. Adam uuris, kuidas meie nädal läks, Ameega arutasime lõunaseid magamisi, Evie magas täna 3+ tundi, kuna läks magama alles kell kümme ja ärkas hommikul kell 6 koos Ameega. Hull värk.

Arutasime siis Adamiga mu piletite hindasid ning Ameega samal ajal rääkisime veidi lastest ja siis kolisin oma tuppa. Järsku kuulsin, et uks läks kinni ja majas vaikus. Kõik läksid ära, hahaha. Lasin vanni kuuma vett täis, tassisin arvuti vannituppa ja vaatasin filmi. Väike spaa-õhtu. Kulus väga ära, nii emotsionaalses kui ka füüsilises mõttes. Kui välja tulin, oli mu pere ka koju jõudnud ning lapsed sättisid magama.

Ja nüüd ongi ees jälle nädalavahetus, ouujee! Saab kaua ja palju magada, ma loodan.

Evie kool

Tee-ehitus Ohio moodi

Sisuliselt kokkuvõte - vanemad saavad õhtul välja minna ja lapsed kooli tuua, ongi nagu vanemate-välja-laskmise-õhtu, üks laps maksab 30 dollarit, teine 20. Ja kellaaeg on 18-22 õhtul. Päris mõnus, minu meelest.

Laste nimesildid

Kooli koridor

Klassiruum

Klassiruum ja mänguväljak õues