Kolmas nädal

Niisiis, kolmas terve nädal USAs saabki tänase õhtuga läbi. Homsest siis juba neljas nädal, uskumatu.

Minu ja Reelika eilne õhtu möödus taas Starbucksis, kus oli nii imelikult vaikne, isegi meie püsikundesid ei olnud seal, rääkisime siis omavahel pikalt ja laialt ning nautsime nii-öelda tunnet, et on laupäeva õhtu - peo õhtu ju! Pildistasin seekord Reelika joogi ka üles, mis väidetavalt hoolimata sellest, et see nagu midagi väga rõvedat välja näeb, pidi hästi maitsema.

Midagi märkimisväärset eile ei juhtunudki.. Starbucksist tulime tagasi, kell oli juba üle 23, tsillisime veidi internetis, kuulasime muusikat ja siis poole öö pealt magama ära.

Täna hommikul ärkasin jälle jube hilja, kella kolmene magamaminek andis jälle tunda. Väljas oli kohutavalt palav, lihtsalt nagu natukene ennast liigutasid, kohe hakkas megapalav. Niisiis me lebotasime päris mitu tundi. Ahjaa, madrats, mille peal ma magasin, hakkas mõni aeg tagasi trikke tegema. Paisus. Kahju, et mul ei tulnud meelde pilte teha, see oli päris naljakas. Täna hommikul paukus see veel paar korda ja nii oligi kaugemalt vaadates tunne, et teki all on kaks inimest, kuigi pool madratsist oli lihtsalt üles paistetanud. Haha, munavoodi.

Natukene enne kahte sundisin ennast kööki kobima, et hommikust süüa ja hommikusöögi taustaks rääkisin Kellyga Skype's juttu. Hea oli jälle veidi uudiseid saada ning enda infot jagada ja no neid oma lemmikuid nii pildis kui ka hääles näha on ju eriliselt armas. Pärast rääkisin veel Kristoga ja Egertiga, pikalt-laialt, sain infot ja pilte korvpalliturniiri kohta. Väga põnev värk, järgmine aasta lähen mina ka sinna!

Sõime Reelikaga jäätist.. Ja vaatasime telekat. Ja lebotasime jälle. Ülilebo päev oli, vist kõige lebom mu ameerikas oldud aja jooksul. Mingi aja saime siis veel Kristoga rääkida, kuni ühel hetkel tal uneaeg kätte jõudis ja ta lahkus.

Ma küll ei vaadanud absoluutselt, mis kell siis oli, aga igal juhul kutsuti mingi hetk meid siis õhtusöögile. Ed (hostisa) oli süüa teinud ja ma juba tükk aega tundsin, et head lõhnad on. Söögiks oli salat. Pasta ja tuunikala salat. Huhh, sisaldas mu lemmikuid ju - makaronid, tuunikala (mida ma tänu Kellyle ja Triinule eriliselt armastan), keedetud muna, suitsuvorst, tomat ja kurk.. Ja siis asjad, mis mulle ei maitse - paprika, oad, oliivid. Need sai välja nokitud.

Ahjaa, parmesani juust oli ka, praegu pildilt vaadates tuli meelde. Õhtusöök toimus õues, mulle nii meeldib, kui see õues on, värskes õhus maitsevad asjad hoopis paremini. Rääkisime jälle igasugu uudiseid ja kui ma veidi endast rääkisin, ütles hostema jube hea lause, mis mul õhtu otsa peas kõlas: "Kui Sa vanemaks saad ja Sul on võimalus kedagi aidata, siis Sa saad aru, siis Sa aitad."

Pärast õhtusööki tuli Reelikal suurepärane idee mängida WII'd. Ma küll mõtlesin, et mu vanaemal ja vanaisal pole aimugi, mis see on, aga ma ei oska seletada ka. Sisuliselt on mingi pult käes ja telekast jookseb mäng ja siis peab selle puldiga kas viskama või hüppama või keerutama, mida iganes mängus vaja oli. Meie mänguõhtu kestis üle kolme tunni. Väga lahe! Üldiselt ikka Reelika tegi mulle kõiges ära, koba nagu ma olin, aga mina olin profim korvpallis (3-punkti visked, viis kohta, 4 + 2 punkti ühes kohas), sain kokku vist 23 punkti, rattasõidus vist võitsin ka korra, ülejäänud aja olin vist luuser, haaha!

Spordialad

See BOB olin mina, kossuäss

Rahune ! haha, hea tekst mängus

Ja lõpuks kui siis kell jälle juba 11 oli ja kõik magama sättisid, pumpasime täis mu uue madratsi. Jaa, perekond ostis uue, NII NII ARMAS neist. Kusjuures, ameerikas on madratsid sellised, et pump on juhtmega madratsi küljes, paned stepslisse, vajutad nupule ja pumpab. Ema-isa, meil oleks ka sellist asja vaja, vähemalt töötab, haahaa!

Niisiis, uudiseid jälle ei ole, veidi niisama teksti. Homsest algab töönädal, niisiis on veidi tegevust siin päeval Reelika abistamisega. :)