Täna siis väike paus jõulupidudes ja täiesti vaba päev. Päeva jooksul pidin 2,5 tundi tööd tegema ehk lihtsalt kodus olema, sest Graeme magas terve aja maha.
Hommikul alustasin skaipimist vanaema-vanaisa, ema, isa ja vendadega, kes jõulupidu pidasid. Rääkisime pikalt juttu, maast ja ilmast ning nägin ka ära, kuidas kinke jagati. Kingitusi nägin ka. Ja koeri nägin. Üliüliarmas lihtsalt. Isa alustas jõululaulude laulmist ka, seega sain ühe eesti keelse oh kuusepuu ka kuulatud. Eile, kui sugulased kõik koos meie juures olid, vaatasid nad ära minu jõulutervituse kõikidele sõpradele-sugulastele Eestis ning kuuldavasti oli nii mõnigi pisar poetatud. Hea, et ma ainus ei olnud, kes nuttis.
Pärast nendega rääkimist võttis Egert järje üle ja pärast Egertit võtsid Silver ja Geelika järje üle. Silveril oli elu esimene videokõne, haha, ta oli nii õnnelik ise. Polnud kummagagi rääkinud ajast, mil Eestist lahkusin ja see-tõttu oli see kohe eriti eriti armas. Ja nende jutt oli ka kohe eriti armas.
Pärast nendega kahega rääkisin veidi Silveriga üksinda ja siis liitus meiega veel Egert ning keskööl (eesti aja järgi) laulsime Silveriga rõõmsalt Egertile sünnipäeva laulu. Ma praegu talle veel õnne ei soovi, see on homse teema, minul on alles kuupäev 24.
Kui siis tundus, et no enam kurvemaks ei saa minna, sain kätte Triinu ja Kelly jõulukingituse teise osa, meeletult armas video, mis nad olid mulle teinud. Näitasid Tallinna vanalinna ja jõulusid Tallinnas ning soovisid häid jõule. See oli totaalne murdumispunkt. Ma nutsin ikka täiesti lahinal voodi peal. Nii nii tahaks tulla ja teiega koos möllata ja jõule pidada ja kallistada ja surnuks rääkida.
Õhtul sai veel üle tüki tüki aja jälle Kristoga räägitud ja siis tunduski, et peaaegu kõik kallid on ära nähtud ja räägitud. Superarmas soe tunne, aga miski on ikka puudu. Sel aastal ei ole jõulud need õiged. No ei ole.
Lisan siia blogi lõppu siis enda video ka, mis Eestis (ja ka USAs) olevatele kallitele inimestele mõeldud. Vaatamiseks varuge üks vahva 10 minutit.
Hommikul alustasin skaipimist vanaema-vanaisa, ema, isa ja vendadega, kes jõulupidu pidasid. Rääkisime pikalt juttu, maast ja ilmast ning nägin ka ära, kuidas kinke jagati. Kingitusi nägin ka. Ja koeri nägin. Üliüliarmas lihtsalt. Isa alustas jõululaulude laulmist ka, seega sain ühe eesti keelse oh kuusepuu ka kuulatud. Eile, kui sugulased kõik koos meie juures olid, vaatasid nad ära minu jõulutervituse kõikidele sõpradele-sugulastele Eestis ning kuuldavasti oli nii mõnigi pisar poetatud. Hea, et ma ainus ei olnud, kes nuttis.
Pärast nendega rääkimist võttis Egert järje üle ja pärast Egertit võtsid Silver ja Geelika järje üle. Silveril oli elu esimene videokõne, haha, ta oli nii õnnelik ise. Polnud kummagagi rääkinud ajast, mil Eestist lahkusin ja see-tõttu oli see kohe eriti eriti armas. Ja nende jutt oli ka kohe eriti armas.
 |
| Võeti minu auks väike rummikoks kah ! |
Kui siis tundus, et no enam kurvemaks ei saa minna, sain kätte Triinu ja Kelly jõulukingituse teise osa, meeletult armas video, mis nad olid mulle teinud. Näitasid Tallinna vanalinna ja jõulusid Tallinnas ning soovisid häid jõule. See oli totaalne murdumispunkt. Ma nutsin ikka täiesti lahinal voodi peal. Nii nii tahaks tulla ja teiega koos möllata ja jõule pidada ja kallistada ja surnuks rääkida.
Õhtul sai veel üle tüki tüki aja jälle Kristoga räägitud ja siis tunduski, et peaaegu kõik kallid on ära nähtud ja räägitud. Superarmas soe tunne, aga miski on ikka puudu. Sel aastal ei ole jõulud need õiged. No ei ole.
Lisan siia blogi lõppu siis enda video ka, mis Eestis (ja ka USAs) olevatele kallitele inimestele mõeldud. Vaatamiseks varuge üks vahva 10 minutit.
Ja häid jõule siis kõikidele !
Ma igatsen sind niiii palju! Ja mul oleks vaja iga päev rääkida sinuga, nii palju asju juhtub kogu aeg.... Oehh
VastaKustutaMina ju Sind ka. :) Ja kes Sul keelab iga päev rääkida. Viime sisse režiimi nagu hammaste pesemine, et iga päev natuke. Haha. Love u, my favourite ! (L)
Kustuta