Mul oma pühapäevast ei olegi mitte midagi rääkida, ma veetsin selle täiesti voodis. Käisin toast väljas täpselt kaks korda - hommikul ja õhtul kikusid pesemas. Terve ülejäänud päeva olin pidžaamas teki all, magasin, lugesin ajakirju, skaipisin eestlastega. Mõnus.
Esmaspäeval alustasime oma päeva veidi pärast seitset, hommik rutiinselt - Evie kooli, meie Graemega lebomas. Pärast Evie kooli läksime Zuri juurde, kus meil oli playdate Zuri kolmikutega. Lastel oli väga väga lõbus, äratulek läks lausa kurjaks. Mängisime seal mingi 2 tundi, sõime lõunat ka seal, Zuri valmistas mõnusa eine lastele ning koduteel Graeme magas ka natuke.
Koju jõudes lükkasin pudinad kohe voodisse, väsimus paistis nende silmadest. Skaipisin Killuga ja emaga üle tüki aja jälle, kuulas mu üle vahepeal. Tundus, et ta sai veel vähem aru kui ma ise, mis ma tegema peaks. Haha, lohutav.
Pärast tudumist tuli Amee juba koju, seega mina olin vaba. Lõpetasin õhtusöögi lastele ära ning käisin siis korraks poes jogurtit ostmas ning siis koju, jooksuriided selga ja jooksma. Leidsin mingi laheda neti lehekülje, kust saab omale jooksurada paika panna, kodus, et distants ja normaalsed teed ja nii paningi endale siis ka distantsi ja läksin seda rõõmsalt lippama.
Kui koju tagasi tulin, rääkis Amee mingist ohtlikust loomast, misiganest, kes siin ringi liigub, et kas ma kohtusin temaga ka. Haha, alguses tegin tõsise näo, et muidugi. Edasi siis pesuring, megahumoorikas vestlus vanematega ning siis oma tuppa, ja natuke kooli. Online kursus vol 2. Järjest rohkem hakkab meeldima, kuigi koduseid töid hakkab lendama ning vaba aega jääb vähemaks, siis tean, et nüüd on sellest ainest veel eriti palju kasu mulle. Seega, siht silme ees!
Kella kümne ajal või veidi hiljem saime Keithiga kokku, vaatasime tema juures mingit Jaapani animatsiooni-multifilmi, väga armas, ma polnud neid kunagi varem vaadanud, kuidagi nii mööda läinud minust. Rääkisime juttu, tegime nalja ning öösel siis sõitsin koju, kell kaks jõudsin koju, oma tuppa ja magama.
Täna hommikul algas töö kella 12st, mängisime lastega poolteist tundi ja siis magama. Eks näis, mis edasi saab.
Ja nüüd lõpetuseks panen siia 5 küsimust Keithist, Robist, minu suhetest ja teeme nii, et rohkem neid küsimusi ei tule. Või vähemalt mitte siin niimoodi avalikult. Ma tunnen ennast veidi nagu mingi Vändra-Aveli, et sellised küsimused on. Hahaha.
1) Kas sa oled oma hostemale ja isale ka rääkinud , et sa Keithiga käid?
Otseselt ei rääkinud, aga kuna nad mul Facebookis ja Instagramis listis on, tulid nad ise selle kohta küsima. Seega, jah, nad teavad.
2) Kuidas su Eesti pere sellesse suhtub? Või nt sõbrad. Kas sa ei karda, et nii erineva inimesega (rassi mõttes) on raske koos olla?
Pole oma perega sellest pikalt rääkinud, olen arvamusel, et nad respekteerivad minu valikud. Ema tegelikult nii ütles ka. Sõbrad.. Need, kes on sõbrad, need toetavad, need, kes on seljataga ussid, on seda nagu nii, temaga või temata, seega ma kuulen neid jutte küll, aga ei lähe eriti korda. Erineva inimesega koosolemine on raske Eestis, aga mitte USAs, siin on see täiesti tavaline.
3) Mis sind Keithi poole tõmbas?
Ma ei oskagi öelda, käis see klikk ära lihtsalt. Temas on palju omadusi, mis mulle meeldivad, ta on humoorikas ja tark ning mulle meeldib, et meie kohtumised ei ole niisama passimised, vaid me avastame erinevaid kohti, linnu jne.
4) Miks Robiga asja ei saanud?
Isegi, kui mina oleks väga tahtnud, ei olnud Rob suhteinimene. Ja see oli algusest peale selge, ta ise ütles, et ta ei otsi mitte mingisugust suhet. Seega, ma ka olin selle hoiakuga harjunud.
5) Kas arvad, et jääte nüüd Keithiga kauaks kokku?
Ei arva hetkel midagi, eks elu näitab.
Esmaspäeval alustasime oma päeva veidi pärast seitset, hommik rutiinselt - Evie kooli, meie Graemega lebomas. Pärast Evie kooli läksime Zuri juurde, kus meil oli playdate Zuri kolmikutega. Lastel oli väga väga lõbus, äratulek läks lausa kurjaks. Mängisime seal mingi 2 tundi, sõime lõunat ka seal, Zuri valmistas mõnusa eine lastele ning koduteel Graeme magas ka natuke.
Koju jõudes lükkasin pudinad kohe voodisse, väsimus paistis nende silmadest. Skaipisin Killuga ja emaga üle tüki aja jälle, kuulas mu üle vahepeal. Tundus, et ta sai veel vähem aru kui ma ise, mis ma tegema peaks. Haha, lohutav.
Pärast tudumist tuli Amee juba koju, seega mina olin vaba. Lõpetasin õhtusöögi lastele ära ning käisin siis korraks poes jogurtit ostmas ning siis koju, jooksuriided selga ja jooksma. Leidsin mingi laheda neti lehekülje, kust saab omale jooksurada paika panna, kodus, et distants ja normaalsed teed ja nii paningi endale siis ka distantsi ja läksin seda rõõmsalt lippama.
Kui koju tagasi tulin, rääkis Amee mingist ohtlikust loomast, misiganest, kes siin ringi liigub, et kas ma kohtusin temaga ka. Haha, alguses tegin tõsise näo, et muidugi. Edasi siis pesuring, megahumoorikas vestlus vanematega ning siis oma tuppa, ja natuke kooli. Online kursus vol 2. Järjest rohkem hakkab meeldima, kuigi koduseid töid hakkab lendama ning vaba aega jääb vähemaks, siis tean, et nüüd on sellest ainest veel eriti palju kasu mulle. Seega, siht silme ees!
Kella kümne ajal või veidi hiljem saime Keithiga kokku, vaatasime tema juures mingit Jaapani animatsiooni-multifilmi, väga armas, ma polnud neid kunagi varem vaadanud, kuidagi nii mööda läinud minust. Rääkisime juttu, tegime nalja ning öösel siis sõitsin koju, kell kaks jõudsin koju, oma tuppa ja magama.
Täna hommikul algas töö kella 12st, mängisime lastega poolteist tundi ja siis magama. Eks näis, mis edasi saab.
Ja nüüd lõpetuseks panen siia 5 küsimust Keithist, Robist, minu suhetest ja teeme nii, et rohkem neid küsimusi ei tule. Või vähemalt mitte siin niimoodi avalikult. Ma tunnen ennast veidi nagu mingi Vändra-Aveli, et sellised küsimused on. Hahaha.
1) Kas sa oled oma hostemale ja isale ka rääkinud , et sa Keithiga käid?
Otseselt ei rääkinud, aga kuna nad mul Facebookis ja Instagramis listis on, tulid nad ise selle kohta küsima. Seega, jah, nad teavad.
2) Kuidas su Eesti pere sellesse suhtub? Või nt sõbrad. Kas sa ei karda, et nii erineva inimesega (rassi mõttes) on raske koos olla?
Pole oma perega sellest pikalt rääkinud, olen arvamusel, et nad respekteerivad minu valikud. Ema tegelikult nii ütles ka. Sõbrad.. Need, kes on sõbrad, need toetavad, need, kes on seljataga ussid, on seda nagu nii, temaga või temata, seega ma kuulen neid jutte küll, aga ei lähe eriti korda. Erineva inimesega koosolemine on raske Eestis, aga mitte USAs, siin on see täiesti tavaline.
3) Mis sind Keithi poole tõmbas?
Ma ei oskagi öelda, käis see klikk ära lihtsalt. Temas on palju omadusi, mis mulle meeldivad, ta on humoorikas ja tark ning mulle meeldib, et meie kohtumised ei ole niisama passimised, vaid me avastame erinevaid kohti, linnu jne.
4) Miks Robiga asja ei saanud?
Isegi, kui mina oleks väga tahtnud, ei olnud Rob suhteinimene. Ja see oli algusest peale selge, ta ise ütles, et ta ei otsi mitte mingisugust suhet. Seega, ma ka olin selle hoiakuga harjunud.
5) Kas arvad, et jääte nüüd Keithiga kauaks kokku?
Ei arva hetkel midagi, eks elu näitab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar