Reede, laupäev ja pühapäev ka

Reede hommikul algas töö kella kaheksast. Olin neljapäeva öösel kella üheni Rometit ja Juliat vaadanud, seega oleks pidanud ärkamine päris raske olema, aga imekombel ei olnudki. Kolmapäevane positiivne energialaeng kandus endiselt edasi. Hehe. Tööpäev oli lõbus, Eviel oli hommikul kool ja meil Graemega kvaliteethommik kodust väljas.

Harjutasin soengu tegemist

Käisime Panera Breadis hommikust söömas ja lollitamas ning siis istusime veel Evie kooli juures autos ja laulsime.

Kui olime Evie kätte saanud, jätkus ülejäänud päev üsna tavapäraselt, selle erandiga, et Amee tuli laste uinaku ajal koju ja minu tööpäev ametlikult lõppes veidi varem. Rääkisime veel juttu, vaatasime telekat ja siis läksin üles. Vaatasin veel ühe osa Rometi ja Julia ära, samal ajal ennast valmis sättides ning õhtuks läksin Cincinnatisse.

Kohtusime Keithiga, üritasime mulle parkimiskohta leida, sest tema maja hoovi parkla oli täis. Leidsime koha, panime auto sinna ja jalutasime siis poodi, mis kinni oli ning pidime ikka tagasi minema, auto võtma ja teise poodi minema. Poes käidud, sõitsime Keithi juurde tagasi ning vaatasime filmi Billy Madison, sadu kordi nähtud, aga ikka nii hea. Viisin Keithile draakoni komme (kuna emps saatis lastele, aga neil on eelmisest korrast järgi, siis mulle ju polnud need mõeldud, seega kinkisin edasi), ta totaalselt armastab neid. Minu meelest need maasika omad on kõige kehvemad sealt valikust ja kui talle ütlesin seda, ütles, et ei jõua ära oodata kui teisi ka proovida saab.

Kell kaks öösel hakkasime küpsetama, sest siis läks järsku minul kõht tühjaks, liblikad kõhus said otsa, haha. Lõpuks magama saime kella viie ajal ja kell kümme hommikul oli noormees üleval nagu viis kopikat. Täitsa ulme vend. Mis mul siis üle jäi, kui ka ärgata. Vaatasime korvpalli, sõime Šveitsi šokolaadi ja ma õpetasin Keithile eesti keelt. Nüüd on sõnad draakon ja küpsis selged. Ja natuke roppe sõnu ka, sest need kipuvad mul üle huulte lipsama, kui midagi ei meeldi. Ma arvan, et see on edusamm, et ma vähemalt ropendan niimoodi, et keegi teine ei saa aru, et ma seda teen. Haha.

Enne kahte veidi läksime jalutasime panka, ja siis niisama linna vahel ringi. Megailus ilm oli, 15 kraadi, helesinine taevas ja päike. Samal ajal kõik Eestis lisasid pilte, kui külm seal oli, -20 ja -23 kraadi pilte nägin. Näitasin Keithile ka, ta ütles, et arvas siiani, et ma teen nalja, et Eestis nii külm on. Igal juhul siis pärast jalutamist käisime veel PandaExpressis, mis on mingi aasiatoidu koht, mina rahuldusin Pepsiga. Kõiges muus oli midagi sellist sees, mida ma ei söö, isegi pagana riis oli herneste ja porganitega. Sellepärast ma kunagi Aasiasse ei lähegi, et ma jääks seal lihtsalt nälga.

Pärast seda siis Keith koju ja mina oma koju, sest pidin õhtul töötama. Vahepeal kammisin muidugi terve linna RedBoxid (filmilaenutus aparaadid) läbi, et õhtuks film saada, mis oli lootusetult igalt poolt otsas. Lõpuks helistasin sinna firmasse, et deem on teil seda ka kuskil või ei ole. Tädi vastas mulle täiesti ilmselgelt, et kulla tüdruk, see on uus film ja täna on laupäev, loomulikult seda pole. Ma tahtsin ta peale karjuma hakata, haha. Lõpuks siis sain filmi oma kodu Krogerisse, tänu jumalale, kuskile kaugemale poleks ma jaksanud seda täna tagasi viia, haha.

Koju, siis natukene tööd ning pisut hirmutav vestlus Adamiga (mitte vestlus ei olnud hirmutav, vaid tema nägu, haha) ja mingi hetk tuli Zuri siia ja siis üritasime lapsed magama panna, aga see oli täitsa võimatu missioon. Graeme nuttis no reaalselt üle poole tunni, tund aega, ma arvan ja Graeme nutmise peale hakkas Evie ka nutma ning kuigi meil oli operatsioon Evie elu ilma kikita, siis see oli totaalselt hädaolukord ja ta sai oma kiki kah. Täna lubas Adam selle prügikasti visata, ei tea, kas ta tegi ka seda. Haha.

Lebokunn mu süles

Lõpuks siis sain nad magama ja Joanna tuli ka vahepeal ning me alustasime oma filmiõhtut. Vaatasime filmi "Pitch Perfect," jaa, see oli mu neljas kord. Joannal oli esimene. Zuril oli vist teine. Sõime popcorni ja siuke supermõnus tüdrukuteõhtu oli.

Pärast filmi muutusid meie plaanid päris mitu korda. Minu tööpäev pidi alguses keskööga lõppema, aga siis lükkus edasi ja edasi ja edasi ja siis saime lõpuks kodust minema alles kolmveerand ühe ajal. Joanna läks koju, meie Zuriga tegime elu kiireima sõidu Cincinnatisse, läksime klubisse. Esiteks oli parkla tasuliseks tehtud, hallo, mis asja?? Täiesti ajuvaba, täiesti täiesti täiesti ajuvaba. Ma siis pilgutasin oma ripsmeid seal, et kamoon, nad panevad klubi varsti juba kinni, oleme nüüd sõbrad ja laseme meid sisse, lastigi. Teiseks muutusid klubipiletid kella ühest kallimaks. Topelt ajuvaba.

Läksime siis sinna sisse, leidsin Keithi mõne minutiga ning Keith siis tutvustas meid oma õele ja tema boyfriendile ja siis me läksime tantsima ja järgmisel hetkel oli Zuri kadunud. Korraks leidsime ta hiljem üles, aga siis nägi ta teisi au-paire (kes minu meelest elavad seal klubis, haha) ja kadus jälle. Meie Keithiga tantsisime siis kuni klubi kinnipanekuni ning asusime siis Zurit otsima, kes märkamatult kuskilt välja ilmus. Appi, ahha, ta oli nagu mingi mustkunstnik eile õhtul.

Õues oli megakülm, mu hambad lõdisesid sekundiga. Keith üritas siis välja uurida, mis ta õe aadress on, sõitsime sinna, läksin korraks sisse ja rääkisime põnevat juttu. Detailid lähevad sinna "bestsellerisse" haha. Ütleme nii, et õnn mu näos paistab kaugele.

Meie Zuriga sõitsime siis oma väiksesse külasse tagasi, tema jõudis poole neljast koju ja algas minu tee koju. Jeebus, nii raske pole vist veel ükski sõit olnud. Eks kaks ööd järjest 5 tunnine uni andis tunda. Kui suurelt teelt maha keerasin, vaatasin, et misasja, eriti pime kant. Keerasin oma kodutänavasse ja sain aru, et midagi on totaalselt valesti, et nii pime ei ole küll enne olnud. Majale lähemale sõites sain aru, et elekter on kadunud. Ja järgmisel hetkel taipasin, et mu koduuks töötab elektriga. Oh daaaammnn...

Esimese hooga mõtlesin, et ah vahet pole, magan autos, hea soe küll. Järgmisel hetkel mõtlesin, et pagan, aga kes teab, kui kaua seda elektrit ei ole. Niisiis, kell 4 hommikul, kõne Adamile, palun lase mind teisest uksest sisse. Varsti ta blokib mu numbri ära, kui ma talle ainult öösiti helistan. Sain tuppa, üritasin mitte midagi ära lõhkuda, sest no totaalselt pime oli kõik ja jalutasin otsejoones voodisse. See, et ma tuppa otsustasin minna, oli väga kasulik otsus, sest elektrit ei olnud veel tükk tükk tükk aega.. Haha.

Hommikul ärkasin pool kaks. Okei, lõunal. Mõtlesin, et ma ei liigu oma voodist täna mitte kuskile. Ei õnnestunud. Filmi pidin tagasi viima. Ja kuna mul kergelt öeldes viies päev pea söömata läks, otsustasin, et täna vaatan kõik Rometi ja Julia osad ära ning söön McDonaldsist toodud toitu. Kui ma seda tegin, ajas see ennast nii naerma, nagu vanasti peojärgsed päevad, haha.

Ja selline vahva minu nädalavahetus oligi. Järgmisel nädalal siis algab peres uus graafik, Amee töögraafiku muutumise tõttu ning vast saan enda magamamineku ajad nüüd ka vähe paremini toimima. Mitte, et ma sellesse usuks, aga äkki siiski.

Veidi tähendusega pilt, hehe.