Uus töögraafik ja maha notitud Gerli

Eile õhtul sai kell 10 magama mindud, et hommikul ärgata kellaajal, mis algas kuuega. Ma ärkasin nii vara viimati keskkoolis. Tõsiselt ka. See oli jube. Alguses panin ikka optimistlikult 6.30, aga siis lükkasin seda edasi ja edasi ja edasi, lõpuks 6.55 ikka ajasin end üles. Maja oli pime, lapsed magasid alles, külm ja paha. Mul esialgu ei tundunudki otseselt uni olevat, aga kellaaeg oli küll ebareaalselt varajane.

Hommikune vaade

Kuna uus šokolaadijook on mingi tume ja minu jaoks mitte piisavalt magus ning suhkrut lisada tundub ka jabur, leidsin täna külmkapist hoopis vahukoore ja lasin seda peale. Oi kui hea jook tuli!

Hommikul Ameet ei näinudki, see-eest oli kummituslikult koju ilmunud Adam, kes sama kiirelt lahkus. Woow, misasja? Mõnikord ma olen korralikult juhtmes, kust keegi tuleb või kuhu keegi läheb. Igal juhul jäin siis lastega üksi ning mingil seletamatul põhjusel ärkas Graeme ka nii vara üles. Tavaliselt ta ärkab kaheksa ringis minu meelest. See juba oli halb enne.

Niisiis.. meie hommik. Natuke oli minu jaoks võõras, olin ju harjunud alustama kaheksast kõige varem ja siis tundus kogu päevaplaan paigas, et alguses multikad, siis läheb valgeks, siis joonistame-värvime. Täna oli pime tükk aega. Lapsed eriti kaasa ka ei aidanud, näiteks 5 minutiga üleval, mis ma panin riided pesumasinasse ja tõstsin teised kuivatisse, suutis Graeme alumisest korrusest basseini teha. Ja Evie vaatas seda lihtsalt pealt. Küsisin, et miks ta mind ei kutsunud, muidu ta kitub alati kõik asjad ära, mida Graeme teeb, ütles, et ta tahtis näha, kui palju vett Graeme suudab maha ajada. Haha ja katsu Sa siis mitte naerma hakata, kui ta ise nii siira näoga seda ütleb.

Lõunaajal lükkasin mõlemad kell üks magama, mõtlesin, et magan ise ka, aga otsustasin ringi, sest selline tunne oli, et pean tööpäeva lõpuni vastu küll ja siis magan. Lapsed magasid kella neljani. Sellist nalja tihti ei juhtu. Graeme võib seda küll teha, aga mitte Evie. Tundus, et see varajane hommik oli meie kõigi jaoks liiast. Küll harjume.

Üsna pea tuli Amee koju ning nii mina oma tuppa kadusingi ning kell viis magama jäin ja kell üheksa ärkasin. Magasin esimest korda USAs kõrvaklappidega, märkimisväärne, sest Eestis ma tegin seda kogu aeg ning arst ütles, et see ei ole hea ning mul on sõltuvus. Seega, viis ja pool kuud suutsin end võõrutada. Tegelikult tegin seda täna ka ainult sellepärast, et lapsed möllasid all ja telefon kipub ka alati mu une ajal helisema ning Adam polnud koju tulnud, mis tähendas, et Brutus pidi haukuma hakkama ja nii edasi. Segavaid faktoreid minu iluunele oli liiga palju. Haha.

Kui üles ärkasin, rääkisin veidi inimestega juttu ja kuigi Zuri mind totaalselt ignoreeris, otsustasin kella kümne ajal ikkagi sööki otsima minna, kogu päeva panus oli jäänud kella 11sele pizza-breadile. Sõitsin Fridaysse, tellisin oma Caesari salati ning tulin koju tagasi. Kusjuures maja on pime ja vaikne kella 10st saadik. Tundub, et ka ülejäänud perele ei meeldinud see hommik. Haha, ma ikka ei saa üle.

nom nom

Lõpetuseks kirjutan siia mõned laste naljad, sest nagu mulle märkus tehti, kõikidel ei ole Facebooki, et neid sealt lugeda.

* Iga kord, kui ma lastele mõne söögi või snäki annan, ütlen, et ärge andke seda Brutusele (meie koer). Täna oli Brutus üleval korrusel, magas rahulikult, Graeme võttis küpsise ja ütles valjult: "No Brutus!!!" (-Ei Brutus.) 
Haha.

* Mina: "You hurt me, dude" (-Sa tegid mulle haiget, düüd)
Evie: "I'm not dude." (-Ma pole düüd.)
Mina: "You are not? How can I call you?" (-Ei olegi? Kuidas ma Sind kutsuma pean?)
Evie: "Good girl." (-Hea tüdruk)

* Evie vaatas mu telefoni taustapilti minust ja Keithist. 
Evie: You are soooo pretty. (-Sa oled niiiiii ilus)
Mina: Thanks. (-Aitäh)
Evie: And he is.. hmm.. I love chocolate!! (Ja tema on.. hmm.. Ma armastan šokolaadi!)

Kusjuures, Killu just katsetas täna või millalgi, küsis Evielt, kes on mu taustal ja Evie vastab endiselt, et šokolaad.

* Evie mängis voodi peal minu mängukoeraga ja küsis järsku: 
Evie: What is your dog's name? (-Mis Su koera nimi on?)
Gerli: He don't have name. Let's put Rudolf? (-Tal ei ole nime. Paneme Rudolf?)
Evie: NO!! Rudolf is my baby's name when I'm getting bigger. (-EI! Rudolf on mu beebi nimi, kui ma suuremaks kasvan).

See Rudolfi teema on ka pikemat aega olnud, ühel hommikul hakkas lihtsalt rääkima, kuidas ta saab beebi, kui ta suuremaks kasvab ja paneb nimeks Rudolf. Ja kui ma siis torkima hakkasin, et aga mis saab, kui tüdruk sünnib, see viis ta peaaegu närvivapustuse ääreni, niisiis lõpuks ütlesin, et olgu babyboy.. ei tule tüdrukut. Haha.

Vasakul üleval on minu kohver 5.august 2012, vasakul keskel minu kohver 1.september 2012 ning paremal üleval mu kapp 2.september 2012. Nii väheste asjadega tulin siis kodust ära. All vasakul on mu jalanõude kogumik nüüd (kuidagi jube must-valge), siia tulin kahe paariga ning kolm paari on veel allkorrusel. All paremal on pilt mu riidekapist nüüd.

Ühesõnaga - sellepärast ma ei saagi koju enam tagasi tulla :)