Neljapäeval alustasin hommikul tööd ning enne keskpäeva juba läksime Lucy ja Tommyga uuesti basseini. Seekord oli meil plaanis seal hea mitu tundi veeta ja nii oligi. Ujumine oli tore, mina sain nii palju päevitada, et kõhuli ei maganud mitu järgmist päeva, aga no mis siis ikka. Ilu nõuab ohvreid, eksole. Tegelikult panin küll 100kg päevituskreemi peale, 40SPF'ga, aga tundub, et selle USA päikese jaoks on 80SPFi vaja või midagi säärast.
Kui koju tulime, rääkisime kõik koos juttu ja tsillisime niisama, Alison läks Tommyt ära viima ning tuli siis tagasi ja nad Lucyga läksid kontserdile. Meie jäime kaksikutega koju. Mingi hetk tuli Zuri ka külla, mängisime beebidega siis koos ning kümne ajal Zuri läks ära ning ma jäin beebidega üksi. Veidi hiljem tulid Alison ja Lucy koju ja siis mina suht magama vajusin ka. 14 tundi lastega järjest olla pole nalja asi.
Reedel liitusin perega jälle miski kaheksa-üheksa vahel, tsillisime niisama, mingi hetk tuli Kevini ema külla, kohtusin siis temaga ka. Ta võttis Lucy kaasa, läksid shoppama. Vahepeal jäin Tommy ja kaksikutega üksinda, Tommy läks kuskile koos Niklasega ära ning oli terve aja kadunud, aga kaksikutega oli tore. Skypesime empsiga, näitasin talle ka oma beebisid. Nii rahul nendega, nii mõnusad tegelased.
Pärast töötamist läksin siis ise esimest korda autoga rallima, läksin kino juurde, Steak and Shake'i, kus alguses pidime päris mitme neiuga kohtuma, aga lõpuks pärast 20 minutit ootamist olime Elleniga kahekesi ja meile teatati, et nad ei tule. Uhm, hakkab pihta. Meie igal juhul saime maitsvat sööki, see on koht, kus söögi pärast ei pea kunagi pettuma. Rääkisime juttu, kohtusime ju esimest korda pärast mu tagasitulekut ning jalutasime siis hiljem kino juurde. Seal kohtusime veel Lidiaga ja sees olid Zuri, Tereza ja Kim. Filmiks "The Heat," mis kuulub selle aasta top paremikku kohe kindlasti. Esiteks, head näitlejad, teiseks, hea sisu, kolmandaks, kuigi ropendamine ei ole mul meeltmööda, siis inglise keeles on see kuidagi palju palju pehmem ja ütleme, et neid krõbedaid sõnu seal ikka lendas. Kontekstis sobisid ja filmis ka. No ülihea elamus lihtsalt.
Kui film vaadatud, läksime kõik Zuri juurde, vaatasime The Nanny sarja ja The Friends sarja ka. Hiljem ma võtsin kõik oma asjad kaasa ning tulin koju ära, pärast pisukest ekslemist, sest GPSi mul pole ja USA telefonivõrku samuti mitte, seega ka mitte DATAt, mida google mapsiks kasutada ja no nii edasi. Lõpuks ikak leidsin pimedas läbi tormi oma kodu üles ning leides pool peret diivanil magamas, üritasin hullult vaikselt teha, et neid mitte üles ajada. Sain hakkama küll. Pakkisin oma asju kella kaheni lahti ning läksin siis magama. Nädalavahetus võis alata!
Kui koju tulime, rääkisime kõik koos juttu ja tsillisime niisama, Alison läks Tommyt ära viima ning tuli siis tagasi ja nad Lucyga läksid kontserdile. Meie jäime kaksikutega koju. Mingi hetk tuli Zuri ka külla, mängisime beebidega siis koos ning kümne ajal Zuri läks ära ning ma jäin beebidega üksi. Veidi hiljem tulid Alison ja Lucy koju ja siis mina suht magama vajusin ka. 14 tundi lastega järjest olla pole nalja asi.
 |
| Õndsushetk |
Reedel liitusin perega jälle miski kaheksa-üheksa vahel, tsillisime niisama, mingi hetk tuli Kevini ema külla, kohtusin siis temaga ka. Ta võttis Lucy kaasa, läksid shoppama. Vahepeal jäin Tommy ja kaksikutega üksinda, Tommy läks kuskile koos Niklasega ära ning oli terve aja kadunud, aga kaksikutega oli tore. Skypesime empsiga, näitasin talle ka oma beebisid. Nii rahul nendega, nii mõnusad tegelased.
Pärast töötamist läksin siis ise esimest korda autoga rallima, läksin kino juurde, Steak and Shake'i, kus alguses pidime päris mitme neiuga kohtuma, aga lõpuks pärast 20 minutit ootamist olime Elleniga kahekesi ja meile teatati, et nad ei tule. Uhm, hakkab pihta. Meie igal juhul saime maitsvat sööki, see on koht, kus söögi pärast ei pea kunagi pettuma. Rääkisime juttu, kohtusime ju esimest korda pärast mu tagasitulekut ning jalutasime siis hiljem kino juurde. Seal kohtusime veel Lidiaga ja sees olid Zuri, Tereza ja Kim. Filmiks "The Heat," mis kuulub selle aasta top paremikku kohe kindlasti. Esiteks, head näitlejad, teiseks, hea sisu, kolmandaks, kuigi ropendamine ei ole mul meeltmööda, siis inglise keeles on see kuidagi palju palju pehmem ja ütleme, et neid krõbedaid sõnu seal ikka lendas. Kontekstis sobisid ja filmis ka. No ülihea elamus lihtsalt.
Kui film vaadatud, läksime kõik Zuri juurde, vaatasime The Nanny sarja ja The Friends sarja ka. Hiljem ma võtsin kõik oma asjad kaasa ning tulin koju ära, pärast pisukest ekslemist, sest GPSi mul pole ja USA telefonivõrku samuti mitte, seega ka mitte DATAt, mida google mapsiks kasutada ja no nii edasi. Lõpuks ikak leidsin pimedas läbi tormi oma kodu üles ning leides pool peret diivanil magamas, üritasin hullult vaikselt teha, et neid mitte üles ajada. Sain hakkama küll. Pakkisin oma asju kella kaheni lahti ning läksin siis magama. Nädalavahetus võis alata!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar