Esmaspäeval midagi huvitavat ei toimunud. Nautisime päev otsa ilusat ilma, õhtul läksime Elleniga Kings Islandile, et pimedas kõik lemmikud atraktsioonid läbi sõita. Saime enam-vähem kõik käidud ka, ühe lisaks, kus Ellen enne polnud käinud ja DiamondBackil istusime esimeses pingis ehk olime esimesed, kes otse alla sõideti, kottpimedasse. Huuuh. See oli nii mõnus, et ma ei istu enam kunagi tahapinki, haha. Käisime suhkruvatti ostmas, nii palju nalja sai. See müüja oli siuke noor kutt ja ma siis ütlesin, et ma tahaks suhkruvatti.
Ta küsis: "Do you want anything else: chips, drink, pretzels.." (-Kas tahad midagi veel: tsipse, jooki, pretseleid..)
Ja ma vastasin sujuvalt: "Maybe your number?" (-Aga äkki Su numbri?)
Ta hakkas naerma, ma hakkasin ka ja ütlesin, et ei ei, tahaks suhkruvatti lihtsalt. Ellen oli kõrval suu lahti ja küsis pärast, et kas ma tegelt ka küsisin nii. See tuli kuskilt mu seest, mina see ei olnud, kes küsis. Haha.
Teisipäeval olid meil siin külalised, kolm last. Seega Elleni kolm last + külalised kolm last. Kuus last. Oh seda rõõmu! Õnneks oli ilm ilus ja me saime basseinis lebotada terve aja ja päikest võtta. Väga mõnus lebo. Õhtu möödus lihtsalt vaikselt, mina vaatasin "Bachelorette" saate järgmist osa, Ellen mängis Juliaga (tema 8a hostlaps) x-boxi, tantsisid Britney Spearsi järgi, päris hästi tuli välja. Hiljem Ellen veel skypes oma vanematega ja mina õppisin portugali keelt, kuidas tervitada ja kuidas öelda, et mul läheb hästi.
Kolmapäeval läksime hommikul kohe lastega Kings Islandile, aga veetsime selle Snoopy Planetis, mis tähendab mitte mingisugust lõbu meile. Suht valus oli DiamondBackist külma näoga mööda kõndida, haha. Nagu mingi sõltuvuses. Ilm oli hommikul üsna külm, seega meie Elleniga panime teksad jalga, päeva peale muidugi tuli päike välja, aga näiteks osa ameeriklasi oli juba jopedega. Ühel atraktsioonil saime pisut märjaks ka, seega mul oli hea meel isegi, et püksid vähemalt pikad jalas olid. Sõime lõunat kõik koos, kodus valmistatud võileibu, nii tore oli, kotikese seest välja võtta. Mingi filmilik moment, kuidas ema saia kaasa pakib (seekord pakkisin küll ise, aga nunnu oli ikka).
Õhtupoole lebotasime jälle basseini ääres ning siis õhtusöök perega, kus sai igasugu huvitavaid asju süüa ja juttu rääkida ning pärast õhtusööki läksime Elleniga kinno, vaatama filmi "Lone Ranger," peaosas Johnny Deppiga. Ma polnud selle filmi kohta mitte ainsatki head sõna kuulnud, kõik tegid selle maha, ajalehe artiklid muud ei räägigi kui ainult Deppi elu suurimast möödalaskmisest jne. Aga noh, enne ei saa ju kaasa rääkida, kui pole ise üle vaadanud. Ma ei ütleks, et see oli nüüd julmalt halb, aga teist korda ma ilmselt ei vaataks. Samuti oli ta megapikk, kestis kaks ja pool tundi ning noh.. kui ma üritasin mõelda, et see on 2013ndal aastal tehtud film, siis veits jäid sõnad kurku kinni küll. Samas, ajaloo poole pealt oli hea, sisu ja point tegelikult olid ka head ja Johnny Depp oli ka hea. Lihtsalt, kogu kompott.. 3 punkti 5st.
Ja nii olemegi jõudnud otsapidi juba neljapäeva.
Ta küsis: "Do you want anything else: chips, drink, pretzels.." (-Kas tahad midagi veel: tsipse, jooki, pretseleid..)
Ja ma vastasin sujuvalt: "Maybe your number?" (-Aga äkki Su numbri?)
Ta hakkas naerma, ma hakkasin ka ja ütlesin, et ei ei, tahaks suhkruvatti lihtsalt. Ellen oli kõrval suu lahti ja küsis pärast, et kas ma tegelt ka küsisin nii. See tuli kuskilt mu seest, mina see ei olnud, kes küsis. Haha.
Teisipäeval olid meil siin külalised, kolm last. Seega Elleni kolm last + külalised kolm last. Kuus last. Oh seda rõõmu! Õnneks oli ilm ilus ja me saime basseinis lebotada terve aja ja päikest võtta. Väga mõnus lebo. Õhtu möödus lihtsalt vaikselt, mina vaatasin "Bachelorette" saate järgmist osa, Ellen mängis Juliaga (tema 8a hostlaps) x-boxi, tantsisid Britney Spearsi järgi, päris hästi tuli välja. Hiljem Ellen veel skypes oma vanematega ja mina õppisin portugali keelt, kuidas tervitada ja kuidas öelda, et mul läheb hästi.
Kolmapäeval läksime hommikul kohe lastega Kings Islandile, aga veetsime selle Snoopy Planetis, mis tähendab mitte mingisugust lõbu meile. Suht valus oli DiamondBackist külma näoga mööda kõndida, haha. Nagu mingi sõltuvuses. Ilm oli hommikul üsna külm, seega meie Elleniga panime teksad jalga, päeva peale muidugi tuli päike välja, aga näiteks osa ameeriklasi oli juba jopedega. Ühel atraktsioonil saime pisut märjaks ka, seega mul oli hea meel isegi, et püksid vähemalt pikad jalas olid. Sõime lõunat kõik koos, kodus valmistatud võileibu, nii tore oli, kotikese seest välja võtta. Mingi filmilik moment, kuidas ema saia kaasa pakib (seekord pakkisin küll ise, aga nunnu oli ikka).
Õhtupoole lebotasime jälle basseini ääres ning siis õhtusöök perega, kus sai igasugu huvitavaid asju süüa ja juttu rääkida ning pärast õhtusööki läksime Elleniga kinno, vaatama filmi "Lone Ranger," peaosas Johnny Deppiga. Ma polnud selle filmi kohta mitte ainsatki head sõna kuulnud, kõik tegid selle maha, ajalehe artiklid muud ei räägigi kui ainult Deppi elu suurimast möödalaskmisest jne. Aga noh, enne ei saa ju kaasa rääkida, kui pole ise üle vaadanud. Ma ei ütleks, et see oli nüüd julmalt halb, aga teist korda ma ilmselt ei vaataks. Samuti oli ta megapikk, kestis kaks ja pool tundi ning noh.. kui ma üritasin mõelda, et see on 2013ndal aastal tehtud film, siis veits jäid sõnad kurku kinni küll. Samas, ajaloo poole pealt oli hea, sisu ja point tegelikult olid ka head ja Johnny Depp oli ka hea. Lihtsalt, kogu kompott.. 3 punkti 5st.
Ja nii olemegi jõudnud otsapidi juba neljapäeva.
 |
| Sellele nädalale iseloomulik pilt |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar